Marko Mihkelson: Venemaa tunnistab ainult jõudu
Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelsoni arvates on Cameroni ettepanek liitlasvägede kohaolekut Balti riikides suurendada juba käimas. Poliitiku sõnul tagab NATO kohalolek kollektiivkaitse püsimise ning selle, et ükski piirkond ei paistaks teistest strateegiliselt nõrgem.
“NATO on juba oma sammudega praeguseks näidanud, et kollektiivkaitse põhimõte on keskne prioriteet aliansile, ning NATO on veebruarist saadik Venemaa agressioonile Ukraina suhtes ka juba reageerinud,” ütles Mihkelson Delfile. Mihkelsoni sõnul on Balti riikides ja Poolas reaktsiooni tugevnemist näha näiteks Ameerika õhudessantüksuste nendesse riikidesse saatmise ning mitmete teiste tegevuste näol.
“See näitab, et sisuliselt kirjeldab Cameron olukorda, mis ei ole mitte tuleviku olukord, vaid on juba praegu toimumas. Nüüd on aliansi seisukohalt kõige olulisemad need kokkulepped, mis formuleeritakse septembris toimuval NATO tippkohtumisel Walesis. Meie ja teiste Ida-Euroopa riikide jaoks on oluline, et alianss võtaks seal ühispositsiooni oma kollektiivkaitse võimekuste arendamiseks ka meie piirkonnas. Heidutuse küsimus on väga oluline nende jaoks, kes võiksid mõelda, et meie piirkond on strateegiliselt nõrgem kui mõni teine piirkond kollektiivkaitse alal,” kinnitas riigikogu liige.
Mihkelson lükkab umber kriitikute väited, nagu aitaks mõlema poole sõjalise valmisoleku suurendamine laienenud sõjaolukorra eskaleerumisele hoopis kaasa. “Venemaa tunnistab ainult jõudu. Seda on ajalugu korduvalt näidanud. Tema agressioon täna Ukraina vastu ei pruugi piirduda ainult Ukrainaga, kui just nendesamade rahvusvaheliste sanktsioonidega piire ei panda,” ütles ta.
“Kindlasti peab NATO endale aru andma, et NATO on ja jääb NATOks, kui ta suudab tagada kõigiti kollektiivkaitse põhimõtte püsimise. Heidutus on ju palju parem kui sõda,” ütles poliitik. Kui täna toovad mitmed analüütikud paralleele esimese maailmasõjaga, toob Mihkelson näite hoopis kaheksakümnendatest, mil Reagani sihikindel tegutsemine viis Nõukogude Liidu lagunemiseni.
“Reagan kujundas küll majanduspoliitikat, aga ka relvastuspoliitikat. Ma ei soovi küll öelda, et ajalugu kordub, aga kindlasti on praeguses situatsioonis eesmärk usutavalt enda territooriumi kaitsta ning kaitsevõimekust suurendada,” rääkis Mihkelson. “Ma ei ole kindlasti seda meelt, et meie õhuruumi tugevam kaitsmine või liitlasvägede püsiva kohaloleku tagamine kuidagiviisi eskaleeriks olukorda. Kui üldse keegi siin midagi on eskaleerinud, siis on seda teinud Venemaa enda agressiooniga Ukraina vastu.”
