„Teatud mõttes on see erastamine sund, sest Venemaa tehnoloogiline mahajäämus on niivõrd suur, et ilma oluliste investeeringutete on võimatu olla konkurentsivõimeline,“ ütles Mihkelson Kuku raadiole.

„Majandusteadlased on viidanud, et Venemaa majandus ei ole jätkusuutlik kui ei toimu põhimõttelisi struktuurimuutusi ja välisinvesteeringute sissevoolu,“ kõneles Mihkelson. „Ainuüksi energeetikasektor vajab enam kui triljoni dollari ulatuses investeeringud, et säilitada praegune tootmismaht.“

Mihkelson meenutas, et moderniseerimisest on Venemaal küll räägitud alates Peeter I aegadest ja kõik riigijuhid tahtis kiirendada, uuendada ja järele jõuda või isegi mööda minna teistest riikidest, aga see pole seni õnnestunud. Kui Venemaa enda poliitiline süsteem muutumatuks jääb, ei päästa riiki ka välsiinvesteeringud, leiab ta.

„Teatud mõttes on uus erastasmiskatse saavutada majandusliku avatust,“ kõneles ta. „Seda on küllalt keeruline saavutada muutumatus poliitilises keskkonnas,“ lausus ta ja lisas, et peab silmas ennekõike õigusruumi küsimusi.

Erastamise suur maht

Venemaa välja öeldud erastamiskava maht on hinnanguliselt 60 kuni 120 miljardit dollarit. Nende hulgas on väga huvitavaid ettevõtteid alates Venemaa suurimast naftakompaniist Rosneftist ja lennufirmast Aeroflot kuni maailma suurima teemanditootjani.

Mihkelson märkis, et kui alguses räägiti kuni 49 protsendi Rosnefti aktsiate erastamisest, siis nüüd on räägitud sellest, et kompanii võiks minna täielikult erakätesse aastaks 2017 ja vaid kuldaktsia jääks riigile.

Raske on prognoosida, kellest saavad erastajad

Mihkelson möönis, et Venemaal on viimaste aastate jooksul kujunenud väga võimsate ja mõjukate inimeste grupeeringud. „Venemaal endal on palju inimesi, kes võiksid Venemaale tagasi investeerida, aga kogu selle programmi ulatuses on kompaniisid, kelle suhtes on riigil eriline tähelepanu,“ kõneles ta. „Väga paljud, kellel on poliitilised huvid, on ka suured majanduslikud huvid.“

Eesti investorid on Mihkelsoni sõnul läbi erinevate fondide investeerinud Venemaale juba aastaid. „Aga selge on see, et tegemist on sedavõrd suurte ja mahukate investeeringutega, et neil, kes sinna investeerima hakkavad, peab väga tugev valulävi olema,“ rääkis ta. „Kui õigusriigi põhimõtete austamises Venemaal muutusi ei tule, siis on selge, et need investeeringud on suure riskiga.“

Mihkelson lisas, et on alanud ka väga jõuline tormijooks Arktika suurtele ja strateegiliselt tähtsatele maavaradele. Arktikas on umbes 25 protsenti nendest varudest, mida arvatakse tervikuna kogu maailmas olevat. On selge, et Venemaa tahab osas saada nende küllalt keerukates tingimustes olevate varude kasutuselvõtust. Aga ka selleks on riigil raha vaja.