Marko Mihkelson Trumpi 4% nõudest NATOs: see ei ole reaalne, püüdleme eeskätt ühiselt kahe protsendi tasemele

 (38)
Marko Mihkelson Trumpi 4% nõudest NATOs: see ei ole reaalne, püüdleme eeskätt ühiselt kahe protsendi tasemele
Marko Mihkelson, Keit Pentus- Rosimannus, Johannes Kert

Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser andsid täna Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetele ülevaate Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise tulemustest.

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkesloni sõnul oli tippkohtumise kõige olulisem sõnum NATO ühtsus, mida liikmesriigid väljendasid oma ühises avalduses ja milles tõsteti esile nii ohupildiga tegelemist kui alliansi võimekuste edasiarendamist.

Mihkelsoni sõnul on küsimus NATO võimekuse tekitamiseks vajalikust rahast olnud üleval juba ammu enne Brüsseli tippkohtumist. Tema hinnangul lahkusid liikmesriigid Brüsselist valmisolekuga panustad rohkem ja teadlikumalt kaitsevõime tugevdamisse. Küsimus on vaid selles, millises tempos liikmesriigid oma kaitsekulutusi tõstavad.

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi välja öeldud mõte kaitsekulutuste tõstmisest nelja protsendini SKP-st ei ole Mihkelsoni sõnul siiski reaalne. „Ennekõike on vajalik realiseerida olemasolev konsensus kahe protsendi taseme saavutamiseks,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson märkis, et Eesti puhul on kaks protsenti miinimum ja see on jagatud arusaam kõigi erakondade vahel. Pigem on tema sõnul küsimus, kas valimiskampaania käigus toob mõni erakond välja vajaduse tõsta kaitsekulutused 2,5 protsendi tasemele SKP-st.

Ta lisas, et positiivse küljena alustatakse liitumiskõnelusi Makedooniaga. "See näitab, et nad on jätkuvalt laienev organisatsioon ja kindlasti püsib üleval lootus, et ka näiteks Gruusia võib ühel päeval olla NATO liikmesriik."

Seotud lood:

Ka väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb kõikidel liikmesriikidel oma lubadus täita. „Eesti ise on nende riikide hulgas, kes juba mõnda aega panustab kaitsesse rohkem kui kaks protsenti oma majandusest, aga tegelikult oleks vaja, et kõik liikmesriigid oma kohustusi täidaksid,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert tõi NATO ühtsuse ja kaitsekulutuste koorma võrdsema jagamise kõrval esile NATO juhtimisstruktuuri muutused. Eesti seisukohast pidas ta oluliseks otsust luua diviisistaap, mis hakkab operatiivselt koordineerima kolme Balti riigi sõjalisi jõupingutusi.

Vaata komisjonide liikmete kommentaare videost

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare