“Vähemalt senine retoorika ja ka konkreetsed sammud seda ei luba,” ütles Mihkelson Delfile.
Tema sõnul sõltub palju sellest, kuidas mõjutab sisemine olukord välispoliitikat.
“Putinil on ees terve rida tõsiseid siseriiklikke väljakutseid, nagu näiteks demograafiline surve, majanduse jätkuv sõltumine kõrgetest naftahindadest, rahutu olukord Põhja-Kaukaasias ning keskklassi ärkamine ning soov suurema poliitilise avatuse järele.”.
Kõik loetletud teemad võivad ühel või teisel määral mõjutada ka Venemaa välispoliitikat, kuid seda ilmselt pikemas perspektiivis, lisas Mihkelson.
Väikeste sammude taktika
“Eesti-Vene suhetes on minu arvates oluline jätkata meie poolt väikeste sammude taktikat, mis oleks suunatud eeskätt olemasolevatele probleemidele lahenduste otsimisele,” ütles Mihkelson. Selleks oleks vajalik kahe riigi parlamentaarne koostöö, mille suunas on ka samme astutud.
“Väliskomisjon on viimastel kuudel astunud rida samme dialoogi taastamiseks Vene kolleegidega. Viimati kohtuti väliskomisjonide tasandil kuus aastat tagasi,” ütles Mihkelson.
“Täna võin öelda, et kontaktid komisjoni esimeeste vahel toimivad ning loodetavasti veel selle aasta sees toimub ka väliskomisjonide delegatsioonide kohtumine. Kui me tahame, et Eesti-Vene suhetes oleks rohkem dialoogi ja vähem lahendamata probleeme, siis parlamentaarse diplomaatiata pole see mõeldav.”
