Reedel avaldatud raport NATO liikmelisuse võimalikest mõjudest Soomele on järjekordne samm julgeolekudebati avardamisel põhjanaabrite seas. Kuigi autorite eesmärgiks polnud anda soovitust NATOga liitumiseks või mitteliitumiseks, kumab tekstist välja mitmeid selgeid argumente, miks Soome poliitikud peaksid tõsisemalt keskenduma NATO liikmelisuse küsimusele.

Esiteks ei peegelda Soome sõjaliste liitudega mitteühinemispoliitika tegelikku reaalsust. Juba üksnes Euroopa Liidu liikmena on Soomel tekkinud Lissaboni leppe alusel kohustus anda abi rünnaku alla sattunud liikmesriigile.

Teiseks on globaalses ja regionaalses julgeolekukeskkonnas toimunud sedavõrd tõsised muutused, mis sunnib eriti demokraatlikke riike senisest suuremale julgeolekualasele koostööle. Soome ei saa siin olla kindlasti erandiks vaatamata ajaloole ning enam kui 1000 kilomeetri pikkusele piirile Venemaaga.

Kolmandaks kinnitab Venemaa agressiivne NATO vastane retoorika ja tegevus, et allianss on jätkuvalt teovõimeline ning pakub oma liikmetele parimat kaitset selles turbulentses maailmas. Vaatamata Venemaa mõistetavale vastuseisule looks Soome ja Rootsi liikmelisus NATOs tunduvalt stabiilsema ja ettearvatavama julgeolekukeskkonna kogu Põhjala-Balti piirkonnas.

Neljandaks on Soome koostöö NATOga jõudnud juba täna tasemeni, millest loogiliseks jätkusammuks oleks liikmestaatus. NATO partnerite siseringi kuulumine näitab ära Soome kuuluvuse. Ainuke probleem siin on see, et artikkel 5 garantii kehtib ainult liikmetele.

Viiendaks tõdeb raport, et julgeolekukeskkond on kiirelt muutuv ning ettearvamatu. Seejuures on Soome ise sattunud Venemaa hübriidse surve alla, kui aasta algul tekitas naaberriik Soome piiridel kunstliku migratsioonikriisi.

Raporti ilmumine enne NATO Varssavi tippkohtumist on kindlasti hästi ajastatud. Viimati kirjutati Soomes midagi sarnast kokku 9 aastat tagasi. Võiks ju retooriliselt küsida, et kas nüüd oleks aeg tegutseda? Soome avaliku arvamuse küsitlused viitavad, et kui poliitiline juhtkond peab vajalikuks liitumist NATOga, siis nõustub sellega ka rahvas.

Reedel avalikustatud raport Soome võimaliku NATOsse astumise mõjude kohta nendib, et Venemaa reaktsioon sellele oleks eriti enne tegelikku liitumist agresiivne ja tõenäoliselt käituks Venemaa talle omasel ennustamatul moel.

Raport toob välja, et kui Soome sooviks NATOga liituda, siis praktilisi ja poliitilisi takistusi NATO poolt oleks vähe ja liitumine tõenäoliselt õnnestuks. Kui liituda, siis oleks mõistlik liituda Soomel ja Rootsil koos, sest kui liitub vaid üks, jääb teine riik geopoliitiliselt väga üksi. Eriti halb olukord oleks Soome jaoks, kui Rootsi liituks ja Soome jääks NATOst välja.