Marko Mihkelson: konfliktiohu kasv Lähis-Idas töötab ka Eesti julgeolekuhuvidele vastu
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul Ameerika Ühendriikide taganemine Iraani tuumaleppest ja Iisraeli saatkonna kolimine Jeruusalemma Lähis-Idas stabiilsust lähemale ei too ning konfliktiohu kasv Lähis-Idas töötab ka Eesti julgeolekuhuvidele vastu.
"Eesti on järjekindlalt toetanud Lähis-Ida konflikti rahumeelset lahendamist toetudes rahvusvahelise õiguse põhimõtetele, sealhulgas ka Jeruusalemma staatust puudutavatele ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidele," ütles Mihkelson Delfile. "Eesti kui väikeriigi jaoks on oluline reeglitel ja rahvusvahelistel õigusnormidel toimiv maailm. Igasugune tõsisem konfliktiohu kasv niigi keeruliste suhetega Lähis-Idas töötab meie julgeolekuhuvide vastu," lisas ta.
USA otsus avada saatkond Jeruusalemmas ning samal ajal taanduda Iraaniga sõlmitud tuumaleppest pingestab Mihkelsoni sõnul olukorda regioonis. "Seda me oleme näinud nii Iraani ja Iisraeli vahelise konfliktiohu tõusust, aga ka uutest massilistest vägivallapuhangutest Gaza sektori ja Iisraeli eraldusjoonel," ütles Mihkelson.
"Halb on see, et Washington pole suutnud oma liitlasi veenda selles, et tehtavate sammude taga on midagi enamat pelgalt sisepoliitilisest arvestusest," nentis väliskomisjoni esimees. "Küsimusele, mis on USA Lähis-Ida strateegia, ei oska Washingtonis täna keegi kindlamat vastust anda. Üks on selge, et rahu ja stabiilsust tehtud sammud lähemale ei too. Vähemalt nähtavas tulevikus," lisas Mihkelson.
"Eestile on kõige ohtlikum süvenev umbusaldus transatlantilistes suhetes. Viimati olid USA ja Euroopa liitlaste suhted sedavõrd kriitilises seisus enam kui 30 aastat tagasi," märkis Mihkelson. "Sellest aga võidaksid jõud, kes on huvitatud eeskätt läänemaailma julgeolekuarhitektuuri lagunemisest," ütles ta.