"Eesti ja tema liitlased jälgivad mõistagi väga tähelepanelikult suurõppustel Zapad-2013 toimuvat ning teevad kindlasti vajalikud järeldused," kommenteeris Mihkelson Delfile kaheksa Venemaa lennuki lendamist Eesti lähedalt rahvusvahelises õhuruumis.

Mihkelsoni sõnul pole Eesti ja Venemaa suhetes poliitilisel tasandil viimasel ajal märgata olulisi muudatusi. "Kuigi Süüria ümber toimuv on esile kutsunud mõningaid provokatiivse sisuga avaldusi Venemaa poliitikute ja analüütikute poolt, ei erine üldine õhustik sellest, mida me oleme harjunud nägema juba pikema aja jooksul," sõnas Mihkelson.

"See ei takista siiski leidmaks lahendusi küsimustes, kus mõlema poole huvid kattuvad. Eesti ja Venemaa vahel on allakirjutamist ootamas mitu lepingut ning sellel nädalal tegi Venemaa oma valitsuse otsusega sammu lähemale ka piirilepete sõlmimisele," lisas Mihkelson.

Ühe võimaliku pingetekitajana nimetas Mihkelson novembri lõpul asetleidvat Vilniuse tippkohtumist, kus eeldatavasti sõlmitakse Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepe.

Tänane Päevaleht kirjutab, et 16. septembril lendasid Eesti lähedalt rahvusvahelises õhuruumis Kaliningradi kaheksa Vene lennukit, mille seas oli nii hävitajaid kui ka vähemalt üks transpordilennuk. Venelaste jõulise kohaloleku peale tõusid Soomest õhku Soome hävitajad, samuti tulid olukorda kontrollima Rootsi hävitajad. Leedust saabusid kohale ka Eesti õhuruumi turvavad hävitajad.