Marju Lauristin: põhiseaduskomisjon loob võimalust ajakirjanduse suukorvistamiseks

Sotsiaalteadlase ja poliitiku Marju Lauristini hinnangul on kahetsusväärne, et Eesti soovib Euroopa andmekaitse määruse rakendusseadusega anda võimaluse ajakirjandust poliitilistel kaalutlustel suukorvistada.

Lauristin ütles Delfile, et ülekaaluka avaliku huvi mõiste, mida riigikogu põhiseaduskomisjon soovib lisada Euroopa andmekaitse määruse rakendusseadusse, toob juurde väga palju subjektiivsust. "Mul on väga kurb, et Eesti on tahtnud muuta seda klauslit keelavamaks kui ta on algses Brüsselist tulnud tekstis," nentis ta.

Ülekaaluka avaliku huvi mõiste Euroopa andmekaitse rakendusseaduses toob Lauristini hinnangul kaasa selle, et tekib võimalus avaldada ajakirjandusele poliitilist survet. "Kui on näiteks sellised juhtumid, kus ajakirjandus tõepoolest tegeleb probleemidega, mis on ebameeldivad mõnele asjaomasele, siis on võimalik seda klauslit kasutades püüda ajakirjandust takistada," märkis ta.

Kas Euroopa andmekaitse rakendusseadus võib kõnealuses punktis minna vastuollu põhiseadusega, sõltub Lauristini sõnul seaduse praktilisest rakendamisest. "Kui vaadata seda tausta, miks üldmääruse tegijad sellest ülekaaluka huvi rõhutamisest loobusid, siis selleks on ikkagi reaalsed tendentsid, mis tänapäeval Euroopas on," ütles ta.

Lauristin viitas sellele, kuidas terves reas Euroopa riikides tõstavad tugevalt pead autoritaarsed ja konservatiivsed poliitilised jõud, mis püüavad ajakirjandust tsenseerida. "Paraku ka Eestis me näeme, et väga paljude konfliktide puhul on poliitikud pigem süüdistanud ajakirjandust kui vaadanud peeglisse," nentis ta. Lauristini sõnul oli ülekaaluka avaliku huvi mõiste sees 1995. aastast kehtinud andmekaitse direktiivis, kuid sellest otsustati teadlikult loobuda.

Euroopa andmekaitse määrus liikmesriikide rakendusseaduste suhtes antud punktis ülimuslik ei ole, vaid liikmesriikidele on antud võimalus seda ise sisustada. "Siin peeti silmas seda, et pigem liikmesriigid täpsustavad seda, mida avaliku huvi all silmas peetakse. Justnimelt selleks, et vähendada seda subjektiivset tõlgendusvõimalust," rääkis Lauristin. "Meie eelnõus ei ole mindud suurema selguse suunas, vaid pigem tuldud tagasi selle suurema ebamäärasuses suunas," ütles ta.