Maria Alajõe sõnul on meedia tekitanud talle korvamatut kahju seostades teda Autorollo kohtuasjaga

 (247)
Maria Alajõe
Maria AlajõeFoto: Ilmar Saabas

Maria Alajõe sõnul on ajaleht Äripäev ja teised meediaväljaanded tekitanud talle korvamatut kahju, süüdistades teda selles, et ta on vahetult enne riigikogu kantselei ametist lahkumist teinud seoses Autorollo kohtuasjaga teene perekond Rosimannusele.

Maria Alajõe esitas oma seisukoha kogu meediale saadetud avalduses. Delfi avaldab tema kirja täismahus:

Minu kohta ajalehe Äripäev ja teiste meediaväljaannete poolt niinimetatud Autorollo kohtuasja ja riigikogu kantselei IT-süsteemidega seoses avaldatud teave sisaldab valeväiteid ja on eksitav. Esitatud süüdistused on alusetud ja mulle on tekitatud korvamatu kahju.

Minul ega riigikogu kantseleil ei ole kunagi olnud kavatsust valida pooli niinimetatud Autorollo vaidluses. Mul ei ole teada, kas riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse väidetavad e-kirjad on olemas. Küll aga tean, et kuni nende avaldamisega seotud vaidluse lõpuni ei ole keegi kavatsenud midagi kustutada. Riigikogu kantselei pidi selle kohtumäärusega arvestama vaidlusaluse arvutivõrgu kasutamise korra jõustumisel.

Niinimetatud Autorollo kohtuasjas tehtud kohtumääruse, millega kohustati riigikogu kantseleid sorteerima riigikogu liikme kirjavahetust, täitmise üle toimub praeguseni kohtumenetlus. Riigikogu kantselei esitas niinimetatud Autorollo tsiviilasjas 2. augustil 2016 vastuväite. Kohus lahendas vastuväidet kuni 16. jaanuarini 2018, riigikogu kantselei esitas sellele 2. veebruaril 2018 määruskaebuse. Seega on kuni praeguseni kohtumenetluses riigikogu kantselei, mitte Maria Alajõe.

Seotud lood:

Süüdistused, nagu oleks 12. juulil 2017 allkirjastatud riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise korra eesmärgiks olnud takistuste tegemine tõendite saamiseks niinimetatud Autorollo kohtuasjas, on vale ja pahatahtlik. Riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise korra kehtestamise näol oli tegemist osaga juba 2015. aasta lõpus planeeritud tegevusest riigikogu kantselei IT-valdkonna korrastamiseks ning selle ettevalmistamine toimus tavapärases korras.

a. Riigikogu Kantselei IT-osakonna tööplaan koostati 2015 detsembris/2016 jaanuaris ja selles oli ette nähtud ISKE (infosüsteemide etalonturbe süsteem eesmärgiga tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus) auditiks valmistumine ja selleks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine.

b. 2017. aasta IT-osakonna tööplaanis oli kavandatud ISKE auditiks vajalike IT-kordade jõustamine 1. augustiks 2017.

c. 18. mail 2017 saatis riigikogu kantselei haldusdirektor osakonnajuhatajatele tutvumiseks tagasiside ja muudatusettepanekute saamiseks infosüsteemide talituspidevuse korra, infoturbekorra ja arvutivõrgu kasutamise korra eelnõud.

d. 7. juunil 2017 saatis haldusdirektor Vabaerakonna, EKRE, Keskerakonna, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja IRL-i fraktsioonide sekretariaadi juhtidele tutvumiseks, tagasiside ja muudatusettepanekute saamiseks infosüsteemide talituspidevuse korra, infoturbekorra ja arvutivõrgu kasutamise korra eelnõud. Haldusdirektor pakkus ka võimalust kohtumiseks ja kordade selgitamiseks.

e. 11. juulil 2017 esitati asjassepuutuv arvutivõrgu kasutamise kord kehtestamiseks ning allkirjastati muutmata kujul 12. juulil 2017.

f. Arvutivõrgu kasutamise kord jõustus 1. augustil 2017.

g. Arvutivõrgu kasutamise korra punkt 9 sätestab varundamise tähtajad. Aastase varundamise tähtaja seadmisel lähtuti Riigi Infosüsteemide Ameti kui selle valdkonna pädeva asutuse näidistest (https://www.ria.ee/public/ISKE/naidisdokumendid/LISA1.09.Arvutivorgu_kasutamise_kord.doc).

h. Eelnevast tulenevalt on teistes riigiasutustes (näiteks sotsiaalministeerium) analoogsed IT-korrad, Riigikogu kantselei ole millegi poolest erand.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare