"Ja muidugi see ei tähenda seda, et meie inimesed peaksid ilmtingimata seal vägisi ainult eesti keeles rääkima ja nõudma tõlke, aga neil on võimalus alati seda teha ja selles mõttes on eesti keel võrdne teiste, suurema kõnelejaskonnaga keeltega," rõõmustab Tarand.

Tema sõnul paneb rõõmustama ka see, et eesti keelega tegeldakse praegu heal tasemel ja palju. "Meil on õppetoolid, instituudid, meil on Tartu Ülikooli teadlased, meil on eesti keele instituut, tema õigekeelsuse inimesed, kes kogu aeg jälgivad ja ÕS-i järjest uuendavad ja kogu aeg välja annavad, sõnaraamatud valmivad, emakeele selts tegutseb," loetles ta. "Aga see, et selle tegelemise sees üks vorm on ka kriitika, puuduste ära näitamine, halva keele pärast pahandamine, see on tegevuse loomulik osa. See peabki nii olema, siis läheb paremaks," lisas ta.

Tarandi sõnul on Eestis vohanud inglise keele vaimustus nüüdseks mööda läinud. "Mina ka loodan nii, et need n-ö lastehaigused on meil läbi põetud. Kui tuli suur vabaduselaine ja avatud maailm, siis on ju arusaadav, et haarati kõige järele, mis mujalt tuli. See on täiesti loomulik nähtus. Suur esialgne pime vaimustus läheb üle ja saadakse aru, et meil on midagi oma, mis on hea."

"Tugev inimene ja tugev rahvas ei vaja mingi tema meelest säravama ja kiiskavama järele tegemist, vaid leiab vajaliku endas, aga kes on nõrk ja pole veel jõudnud selle küpsuse tasandini, see võtab sealt," leiab Mari Tarand.