Margus Tsahkna: me tõstame eesti keele taseme nõuet venekeelsetele gümnaasiumidele
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees, kaitseminister Margus Tsahkna kinnitas, et valitsusel on kavas eesti keele taseme nõuet venekeelsetele gümnaasiumidele tõsta.
"Meie eesmärk on, et kõik lasteaiad oleksid eestikeelsed. Eesti riigi huvides on, et meil oleks võimalikult palju Eestile lojaalseid kodanikke ning selle aluseks on eesti keele oskus," kirjutas IRL-i esimees Facebookis.
"Suure tõenäosusega praeguses valitsuses see idee läbi ei lähe, küll aga tõstame keele taseme nõuet venekeelsetele gümnaasiumidele," kinnitas Tsahkna.
"Lisaks läheb juba sel aastal Viktoria Ladõnskaja eestvedamisel käima eesti keele majade kontseptsioon," lisas IRL-i esimees.
Ajaleht "Pealinn" kirjutas esmaspäeval, et haridus- ja teadusminister Mailis Reps oli BNS-ile öelnud, et ilmselt rahuldab valitsus mõnede Tallinna vene koolide palve saada eesti keele õppeks erisus, kui selline taotlus tehakse.
"Me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, et valitsus seekord [sellise taotluse] rahuldab, aga loomulikult me tahame ka haridusministeeriumis, kes me peame [taotluse valitsusele] esitama, näha ja kokku leppida need tegevused keeleõppe taseme tugevdamiseks," ütles Reps BNS-ile.
Eesti Päevaleht kirjutas detsembris, et abilinnapea Mihhail Kõlvart lubas Interfaxile, et valitsus on valmis keelenõudeid pehmendama.
Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas lükkas järgmisel päeval kindlalt ümber venekeelses meedias kulutulena levima läinud jutud, nagu oleks uus Keskerakonna juhitav valitsus valmis vene koolides eesti keele nõudeid pehmendama.
Ratas nimetas Kõlvarti levitatud informatsiooni Interfaxile infokommunikatsiooni veaks. "Vastupidi, me soovime neid eesti keele nõudeid tõsta," sõnas Ratas. Nõuete tõusmisel on valitsus valmis koole toetama lisarahaga.
"Ja kui täna on nii, et gümnaasiumiastmest väljuv õpilane peab tegema keele lõpueksami B2 tasemele, siis me oleme tõesti koalitsioonilepingu käigus arutanud nn pilootprojekte," lisas Ratas.
Pilootprojektid võiksid Ratase sõnul aset leida, kui vastavad omavalitsuste volikogud valitsuse poole pöörduvad. "Kui valitsus teeb need erisused, siis me soovime tõsta eesti keele õppetaset C1-ni, nii et see väljundinõue, vastupidi, tõuseb."
IRL-i kuuluv riigikogu kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja selgitas detsembris, et üksikud koolid võivad taotleda ja saada pedagoogiliselt põhjendatud juhtudel võimaluse eranditeks. "Samas võetakse kohustus, et nende koolide lõpetajad näitavad paremat keeleomandamise tulemust võrreldes teiste vene keelsete koolidega. Selleks tulemuseks on C1-tase. Järgmine tase sellest on juba C2, mis tähendab emakeelt, nii et see on tõsine kohustus, mis nende koolide poolt võetakse," selgitas ta.
