„Simmil kui riigisaladust sisaldavate dokumentide liikumise korraldajal oli mõistagi info ka selle kohta, kus mingi dokument ministeeriumis asus,“ meenutas Hanson. „Tal oli juurdepääs kõikidele seifidele ja tal oli tööülesannetest tulenevalt võimalus omada ülevaadet, millised dokumendid on näiteks ministri kabinetis töölaul, millised seifis ja millised dokumendid ministril kaasas.“

Hansoni sõnul sai seega vaid üks isik peale tema enda olla teadlik, mis dokumendid ministriga koos liikunud portfellis olid.

Delfi palvel meenutas Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Hanson ligi kaheksa aastat tagasi toimunud sündmusi.

„30. oktoobril 2004. aastal sõitsin juhiga ametiautoga Läänemaale Martna kalmistule matustele, et avaldada viimset austust ja lugupidamist Iraagis ametikohustuste täitmisel hukkunud vanemveebel Arre Illenzeerile,“ meenutas ta.

Teele võttis minister lugemiseks kaasa mõned tööpaberid, millede hulgas võis olla ka riigisaladust sisaldavaid ja naaberriigi eriteenistusi huvitavaid dokumente.

„Sellelt masendavalt sündmuselt naastes olid mõttedki pigem igavikulistel kui igapäevastel asjadel,“ avaldas ta. „Eks nii need tööpaberidki portfelli jäid ja minuga koos Tartusse mu koju rändasid.“

Jalaga uks maha

Sissemurdmine Hansoni koju toimus tema sõnul jõhkraimal võimalikul viisil. „Tõenäoliselt üsna koheselt peale uinumist, see tähendab une sügavaimas faasi ajal, tõmmati tooret jõudu kasutades välisuks maha nii et kruvid puidust väljas, jooksuga esimese korruse elutuppa, sealt haarati portfell ja selle kõrval olnud abikaasa rahakott,“ kirjeldas Hanson saatusliku öö sündmusi ja lisas, et kirsamustriga jalajälg oli pikka aega ukse kõrval tellisseinal näha.

„Esmaspäeval tööle jõudes kutsusin Simmi enda juurde, andsin talle juhtunust ülevaate, mispeale koostasin Simmi ettepanekul ja kaasabil kirja kaitsepolitseile,“ kinnitades sellega, et Simm oli vargusest teadlik.

Hansonil on ka seletus sellele, miks ukse mahamurdmisest tingitud helid teda ei äratanud. „See öö oli väga tuuline ja mäletamist mööda ka sajuhoogudega, seega oli igasuguseid tuule ja vihmaga kaasnevaid helisid niigi õhus, ukse prõmmimine ei saanud muude helide hulgas liigset tähelepanu äratada,“ selgitas Hanson.

Kunagine kaitseminister ei välista sedagi, et kindla peale minekuks oli mingit uinutavat gaasi tuppa lastud. „Kas see võib olla mu luul?“ küsis ta ise ja vastas. „Teades, milliseid vahendeid eriteenistused on võimelised kindla peale minekuks kasutama, ei saa ma seda pelgalt luuluks pidada.“

Rünne riigi vastu

Täna on Hanson üsna veendunud, et portfellivarastel oli kindel siht ja ülesanne ning Simmi reetlikuse paljastamise järel on selge, kuhu niidid viivad.

„Toona toimus rünne Eesti Vabariigi kaitseministri kui institutsiooni vastu,“ on Hanson kindel. „Olin küll tollel hetkel selle ametiposti täitja, rünnak oli aga suunatud otseselt riigi vastu.“

Hanson ei tea enda väitel, kas kaitsepolitsei seda juhtumit selles võtmes on uurinud, aga ta möönab, et huvitav oleks seda teada.

Hansoni koju sissemurdmise uurimise lõpetas politsei mõni kuu peale vargust, kuna kogutud asitõendid olid ebapiisavad. Ta meenutas, et DNA proovi tuldi näiteks võtma alles paari päeva pärast, kui kõiki usekäepidemeid olid mitmed inimesed juba korduvalt katsunud.

„Kapo jaoks oli süüdlane ministri näol ju leitud ja seega asi selge,“ ütles Hanson, kuid jäi kahtlema, kas kõik siiski on üheselt selge.

Peaminister Andrus Ansip rääkis eilsel pressikonverentsil, et endise kaitseministri Margus Hansoni portfelliskandaaliga võis seotud või suisa selle taga olla riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simm.

Ansip meenutas, et süüdistusi on aastate jooksul esitatud mitmele reformierakondlasele, seal hulgas riigikogu liikmetele. Peaministri sõnul on kõik erakondlased, kelle kaitsele erakond on asunud, kohtus õigeks mõistetud. Ainsaks erandiks Hanson.