„Esimene reaktsioon on šokk, seejärel aga käivituvad psühholoogilised kaitsemehhanismid ja inimesed saavad tuge sellest, et astuvad ennastsalgavasse võitlusse oma lemmiksportlase eest, kellest nüüd saab "ohvrina" nende kangelane,“ kirjeldas Sutrop Delfile inimeste reaktsiooni.

„Mõtet, et ohver ise süüdi võib olla, ei taheta lihtsalt mõeldagi,“ ütles Sutrop. „Kinnitades, et nad usuvad Veerpalu süütusse, aitavad nad iseendal oma valuga hakkama saada.“

Kollektiivne identiteet põhineb müütidel

Sutropi sõnul tõestab kogu see lugu seda, mida Jaak Aaviksoo oma Diplomaatias ilmunud paljukritiseeritud artiklis ütles, et kollektiivne identiteet põhineb rohkem müütidel kui ratsionaalsel tõel ja et enesekaitse jaoks võib vale olla tõhusamgi mootor kui tõde.

„Vaadakem seda jõudu, mis on neis inimestes, kes sportlase eest seisavad!“ lausus Sutrop.

Samas ei usu ta, et need inimesed tegelikult petmist ja valetamist pooldaksid. „Moraalsest vaatekohast on valetamine igal juhul taunitav, isegi, kui see võib aidata kaasa mõne hea eesmärgi
saavutamisele,“ on Sutrop veendunud.

Rahvusvaheline skandaal

Sutropi sõnu on neil, kes säilitavad kaine mõistuse, rahva üliemotsionaalset reaktsiooni muidugi piinlik vaadata. Ta pakkus, et inimesi kainestavana mõjuks see, kui arvestataks, et seda jälgivad kõrvalt ka teised rahvad, kuna skandaal on ju rahvusvaheline.

„Ei tohiks jääda kahtlust, et me pooldame ausat sporti!“