Maripuu märkis, et eelmisel aastal oli kaks uut viirusesse nakatunut vastsündinud ning kokku on Eestis sündinud üle 30 HIV-positiivse lapse, teatas reformierakonna fraktsioon.

Heteroseksuaalsel teel hakkas nakkus Maripuu sõnul levima viimastel aastatel ning kuigi haigestumine on Eestis näidanud langustrendi, teeb teda ärevaks asjaolu, et see pole enam ühe ühiskonnagrupi probleem.

"Samuti võib välja tuua, et kui 2000. aastal moodustasid 90 protsenti anonüümsetes kabinettides registreeritud haigusjuhtudest süstivad narkomaanid, siis 2010. aastal oli see osakaal 43 protsenti," lausus Maripuu.

Viimaste aastate nakatunute arvu vähenemises on oma osa Maripuu kinnitusel MTÜdel, kes on aidanud noori koolitada ja tõsta teadlikkust kogu ühiskonnas. Eelkõige ennetustööga tuleks Maripuu hinnangul jätkata - teavitada, harida, muuta elulaadi ja keskkonda.

Nakatunuid ei tohiks tõrjuda

Maripuu sõnul on omaette sotsiaalseks väljakutseks HIVi nakatunud inimeste elukvaliteedi tagamine, kuivõrd nakatunutesse hakatakse sageli tõrjuvalt suhtuma ja neist eemale hoidma. "HIViga elamine on psühholoogiliselt niigi raske, seega ei tohi me lubada neil inimestel tunda end tõrjutuna," ütles Maripuu.

Terviseameti andmetel on 25. novembri seisuga sel aastal Eestis diagnoositud 334 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8026 inimesel, sealhulgas AIDS 350 inimesel. Esimene HI-viirusega nakatanu registreeriti Eestis 1988. aastal, esimene AIDSi haigestumine 1992. aastal.