Marek Helm: ettevõtete kontroll peab muutuma tõhusamaks
Idee kontrollida arvutisüsteemiga ettevõtete iga ostutehingut, tõsteti kaubandus-tööstuskoja vastuseisu tõttu riiulile. Ühtlasi kinnitas maksuameti peadirektor Marek Helm, et teine kontrollimist karmistav idee – musta tööjõu vastu võitlemiseks kavandatud ühtne andmebaas – pannakse tööle juba tuleval aastal. Ettevõtja peab hakkama töötajaid maksuametis registreerima juba enne nende tööle asumist.
••Kuni eelmise aastani seisis maksuameti ees kaks eesmärki: halduskoormuse vähendamine ja õiguskuulekuse suurendamine. Kuidas see rõhuasetus nüüd muutub?
Me ostime õiget tasakaalu ettevõtlusvabaduse ja kohustuste vahel ja rõhuasetus nihkub õiguskuulekuse suurendamisele. Mullu sügisest oleme me jõudnud niikaugele, et kui ettevõte tahab tegutseda, ei pea ta füüsiliselt kordagi maksuametisse tulema. Eelmisel aastal loodi 13 000 uut ettevõtet, millest vaid kolmandik hakkas makse maksma. Selline vahekord pole kaugeltki rõõmustav. Praegu seisab üleval kaks teemat: töötajate ja käibemaksu arvestus.
••Hakkate looma tööjõu arvestuseks uut registrit. Kas seda on vaja? Ehk piisaks riigiasutuste omavahelisest infovahetusest?
Praegu on nii, et kui maksuamet, tööinspektsioon, haigekassa või veel keegi tahab midagi teada saada, siis ettevõtja peab igaühega eraldi suhtlema. Meie kontseptsioon on, et edaspidi annab ettevõtja töötaja kohta andmeid vaid üks kord. Kuid erinevalt praegusest teeb ta seda juba enne inimese tööle võtmist. Riik jagab selle informatsiooni oma asutuste vahel ise laiali.
Selline lahendus võiks rakenduda 2014. aasta jaanuarist. Räägime praegu veel läbi justiitsministeeriumiga, kes jälgib sobivust ettevõtlusvabaduse põhimõtetega.
••Kuidas sunnib üks uus register ebaausaid ettevõtjad mustast tööjõust loobuma?
Ehituses on pidevalt 25–26% inimesi tööl n-ö esimest päeva. Nad väidavad, et just tulid või on objektil kellelgi külas. Kontrollijad saavad aru, et inimesed annavad varem selgeks õpitud vastuseid, sest töölepingu sõlmimiseks on aega kaks nädalat. Ma ei usu, et selline kavaldamine niisama üle läheb.
••Kuidas te suhtute Soomes kasutatavasse maksunumbri rinda panekusse?
Ma ei taha, et asjad meil nii kaugele läheksid. Meie tahame, et need inimesed, kes näiteks ehitustel ja baarides töötavad, oleksid ettevõtete töötajate hingekirjas.
Praegu tegutseme hambutult: loeme tööl olevad inimesed kokku ja jääme ootama, kas nad järgmisel kuul aruandesse ilmuvad või mitte. Ettevõttel pole sellise süsteemi korral musta tööjõu kasutamisel mingisugust riski.
••Millist trahvi või sanktsiooni teie musta tööjõu kasutajatele õigeks peate?
Tegemist on õiguspoliitilise otsusega ja minul oleks seda raske öelda. Ilma sanktsioonideta pole mõtet seda süsteemi teha. Risk, et saad karistada, peab olema suurem kui kasu, mida musta tööjõu kasutamisega on võimalik saavutada.
••Maksuamet ei kontrolli ju vähese tähtsusega tehinguid, kus külamehed omavahel kartuleid kurkide vastu vahetavad. Kas siin pole ülepingutamise ohtu, kui hakatakse vahele võtma töötut, kes on vahepeal saanud nädal aega mõnel ehitusplatsil tööd teha?
Meil on 400 revidenti ja kümneid tuhandeid ettevõtteid, mis iseenesest juba välistab üleadministreerimise. See pole võimalik, et ettevõtja saab alles kuu lõpus aru, kes talle tööd teinud on. Kui ettevõtjale luuakse nüüd üks mõistlik süsteem, et ta ei pea kohale tulema, piisab vaid interneti, telefonikõne või kasvõi SMS-i kaudu töötajast märku andmisest, siis peaks see kõigile sobima..
••Samal ajal soovite te muudatust, et ettevõtjate kõik ostu-müügitehingud oleksid maksuametile online-režiimis loetavad?
Põhimõtteliselt jah. Kuid ettevõtjad ei toeta meid ja me oleme selle idee kõrvale pannud. Samas tunnistavad ka ettevõtjad arvevabrikute probleemi. Meie uurimisosakonnas figureerivad nimed, kes on samal ajal seotud väga mitmete skeemidega. Nad liiguvad ühest majandussektorist teise. Käibemaksupettused on üleeuroopaline tööstusharu.
Meile tuleb igas kuus ligi 25 000 käibemaksu tagastamise nõuet, millega tegeleb 130 inimest. 95% nõudeid läheb sealt nii läbi, et viie päeva jooksul makstakse raha tagasi. Kontrolli jäävate nõuete puhul minnakse tagasi arvutite eelsesse aega, kus ettevõte hakkab jooksma, et tuua igasuguseid nõutavaid pabereid tehingute tegemiseks.
••Kuidas te saate varjatud tehingud infotehnoloogiaga nähtavaks teha?
Loogika on lihtne: kui keegi kusagil müüb, siis keegi kusagil ostab. Tehingu toimumise fakti võiks seejuures kontrollida arvuti, viies need kaks tehingut omavahel kokku. Selleks peab kahe äripartneri raamatupidamissüsteem omavahel suhtlema nii, et maksuamet saab automaatselt kinnituse tehingu kohta. See välistaks fiktiivsed tehingud.
••See tähendab, et üks IT-firma hakkaks kõigile Eesti ettevõtjatele alates FIE-dest ja lõpetades börsiettevõtetega ühte ja sama raamatupidamisprogrammi müüma?
Programmi ei pea tingimata üks firma müüma, sobivaid tarkvarasid on turul kümneid. Kuna osa ettevõtjate seas on süsteemile vastuseis, arutleme, kuidas seda käivitada vabatahtlikult. Probleem on selles, kuidas luua reaalne eelis ettevõtetele, kes süsteemiga ühinevad.
••Kas teie uus mõte on, et ettevõtjad ühinevad süsteemiga vabatahtlikult?
Tegemist oleks nii suure muutusega, mida pole võimalik rakendada, kui ettevõtjad sellega kaasa ei tule. Kui me ei suuda seda ideed veenvalt selgitada, peame midagi muud välja mõtlema, sest nn arveveskite tegevus on muutunud uute ettevõtete lihtsa loomise kontekstis liiga riskivabaks.
Kui inimesel pole sissetulekuid, siis ta võtab lihtsalt vastu 3000 eurot oma ID-kaardi maksupetturitele loovutamise eest. Riik aga kaotab miljoneid. Me kaotame igal aastal käibemaksupettustega hinnanguliselt 220–230 miljonit eurot.Ettevõtjate esindajad: riik ärgu veeretagu oma kohustusi meie õlgadeleKaubandus-tööstuskoda ja EVEA tõrjuvad riigiametite uusi ideid, mis lihtsustavad kontrollimist, kuid tekitavad ettevõtjatele lisakulutusi. „Tundub, et püütakse välja mõelda uusi tegevusi, kuid juba olemasolevad võimalused pole lõpuni ära kasutatud,” ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. „Maksuamet peaks keskenduma sellele ligi 1000 maksupettuste suhtes riskigrupis asuvale ettevõttele, mitte koormama ausaid maksumaksjaid.”
Sihikule tuleks Paltsi sõnul võtta isikud, kes on mitu korda järjest oma firmadega kõrbenud, jäänud riigi ees maksuvõlglaseks, kuid asutavad taas uusi ettevõtteid.
Ühtne töötajate register maksuameti juures on Paltsi sõnul hea lahendus, kuid töötajast teatamine enne tema tööle asumist tekitab vastuseisu. „On küllalt juhtumeid, kui inimene ei ilmu pärast töölepingu sõlmimist välja,” lisas Palts.
Maksuameti algatused, mis vähendavad administreerimist ja kärbivad rööbiti maksupettustega ebaausat konkurentsi, pälvivad väikeettevõtjate poolehoiu. „Kui algatus viib selleni, et ka statistikaamet lõpetab dubleerivate küsimustike saatmise, mille tulemuseks on näiteks maksuametist erinev palgastatistika, võib rahule jääda,” ütles EVEA tegevjuht Marina Kaas.
