Maod hakkavad varsti pulmi pidama
Rästik on ainuke Eestis ja kogu Põhja-Euroopas elav mürkmadu, ta on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune ning pruunikashallikat värvi.
Talvitumise järel ilmuvad rästikud maapinnale tavaliselt aprillis, päikesepaistelistel päevadel, kui metsas on kohati veel palju lund. Loodusportaali www.looduskalender.ee andmetel oli tänavu rästikuid Jõgeva- ja Soomaal näha juba märtsi keskel.
Pulmi hakkavad rästikud pidama tavaliselt mais. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Erinevalt nastikust on rästik elussünnitaja — munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16-18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles viie aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt pool meetrit.
Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 sentimeetrini. Isased on emastest kuni poole lühemad — üksnes kuni 70 cm.
Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid, näiteks jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi.
Nastik võib aga elada isegi koduaias ja mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed nendega. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Nii nagu rästikudki veedavad nad talve sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos.
Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6-30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus ning roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu.
