Komisjon avalikustas reedel raporti inimsusevastaste kuritegude kohta Eestis aastatel 1941-1944. Komisjoni raport mainib mitme eestlase nime, kellel lasub vastutus inimsusevastaste kuritegude eest Saksa okupatsiooni ajal, kuid Männilt nende seas ei ole.
Komisjoni andmetel lasub kaasvastutus Saksa okupatsioonivõimude tegevuse eest Eesti omavalitsuse liikmetel. Raport toob esile kaheksa nime — Hjalmar Mäe, Oskar Angelus, Alfred Wendt, Otto Leesment, Hans Saar, Oskar Öpik, Arnold Radik ja Johannes Soodla.
Raportis on sees ka poliitilise politsei juhid Ain-Ervin Mere, Julius Ennok, Ervin Viks ja Evald Mikson, kelle allkirjad on mitmel hukkamisotsusel. Komisjon nimetab sõjakurjategijatena ka Tartu koonduslaagri komandanti Karl Linnast, Tallinna koonduslaagri komandanti Aleksander Koolmeistrit ning Jägala koonduslaagri komandanti Aleksander Laaki.
Kaitsepolitsei alustas märtsi lõpus Simon Wiesenthali keskuse direktori Efraim Zurofi avalduse alusel kriminaalmenetlust, et taas uurida sõjakuritegudes kahtlustatava Harry Männili tegevust Teise maailmasõja ajal.
Wiesenthali keskus väidab kirjas, et Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi erijuurdlusosakonna valduses on dokumentaalseid tõendeid Harry Männili osalemise kohta tsiviilisikute tagakiusamises ja mõrvamises Teise maailmasõja ajal Tallinnas.
Venezuelas elav 81-aastane Eesti kodanikust miljonär Harry Männil on süüdistused korduvalt tagasi lükanud. Ka mitu Eesti juhtivat poliitikut on kinnitanud, et usub Männili süütust.
