Männil räägib ühte, paberid teist

Juutide hävitamises kahtlustatav väliseestlane Harry Männil töötas Teise maailmasõja ajal julgeolekupolitseis tunduvalt kauem kui neli kuud, nagu ta on väitnud. Seda näitavad Eesti riigiarhiivi dokumendid.

Riigiarhiivi dokumentide järgi asus Männil Saksa okupatsiooni ajal julgeolekupolitseisse tööle selle loomise esimestel päevadel 1941. aasta 3. septembril, kirjutab Eesti Päevaleht. Teenistusest vabastati ta aga 1942. aasta 10. juunil.

Nimelt sellesse aega kuuluab suurim julgeolekupolitsei korraldatud hukkamislaine. Eri andmetel surmati umbes 2000 inimest.

Ka Männili tollane kolleeg Uno Andrusson on 1945. aastal natsikuritegusid uurinud Sandleri komisjonile tunnistanud, et Männil lahkus politseist 1942. aasta sügise hakul.

Männil on väitnud, et tegi ta nelja kuu jooksul peamiselt paberitööga ega osalenud julgeolekupolitsei tegevuses aktiivselt.

“Eestisse oli maha jäänud terve grupp NKVD töötajaid ja meie ülesanne oli nende vastu töötada,” ütles Harry Männil (80) teisipäeval Eesti Päevalehele.

Andrussoni tunnistuste kohaselt oli Männili ülesanne kommunistide arreteerimine ning nende tegevuse uurimine. Arreteeritu vabastamise või surmamõistmise üle otsustasid toonased julgeolekupolitsei juhid Roland Leppik ja Evald Mikson.

Männil käitus Andrussoni sõnul arreteeritutega alati korrektselt.

Natsikurjategijaid jahtiva Simon Wiesenthali Keskuse teisipäevases palves Venetsueela valitsusele aidata kaasa Harry Männili kohtu ette toomisele pole midagi uut, kirjutab Postimees. Organisatsioon on üritanud Männilit sõjaroimarina süüpinki tuua juba tosin aastat.

“Ma usun, et Eesti riik peaks minu kaitseks välja astuma ja ütlema, et süüdistustel ei ole mingisugust alust,” ütles kolmapäeval Tallinnasse Viiralti kunstipreemia kätteandmise tseremooniale tulnud Männil.