Mälzer: kõrghariduse omandamine on muudetud järjest raskemaks
Eesti kõrghariduse rahastamissüsteem näeb praegu ette, et enam kui pooled tudengid peavad maksma õppemaksu, mis on Euroopas kõrgemate seas. Näiteks Saksamaal saab keskmise palgaga maksta viis õppemaksu. Hollandis aga ületab tudengitele eraldatud tagastamatu toetus õppemaksuks kuluva summa kolmekordselt, kirjutab ajaleht Pealinn.
Eestis on keskmine õppemaks semestris umbes 1000 eurot, aga on ka õppekavu, kus see küündib 3500 euroni. "Seetõttu polegi väga paljudel tudengitel õppelaenu eest pääsu. EÜL-i andmetel võtab 40 protsenti üliõpilastest õppelaenu õppemaksu maksmiseks ja 40 protsenti elamiskuludeks," selgitas Mälzer.
Üliõpilaskondade liidu korraldatud üliõpilaste sotsiaal-majanduslikust uuringust selgus, et õppetoetus saab Eestis osaks väga vähestele. 59 protsenti tudengitest on sunnitud õpingutega paralleelselt töötama ja veel 19 protsenti kavatseb kooli kõrvalt tööle minna.
"Õppelaenu hüvitamise kaotamine koos õppetoetuste kärpimisega puudutas tudengeid väga valusalt," tõdes Mälzer. "Vähem tähelepanu sai väga paljude inimeste jaoks halva üllatusena tulnud õppelaenu intressidelt tulumaksusoodustuse kaotamine, mis jõustus eelmisel aastal. Eesti õppelaenusüsteemi teeb väga eriliseks ka see, et intresse tuleb tagasi maksma hakata juba õpingute perioodi jooksul. Väga paljud tudengid kasutasid intressidelt saadud tulumaksutagastust just sel eesmärgil."
Mälzeri sõnul on Eestit puuduliku üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemi tõttu väga palju kritiseeritud. "Sellele pööras tähelepanu ka OECD, kes tegi 2007. aastal ülevaate meie kolmanda taseme haridusest. Lisaks sellele, et süsteem on puudulik, hämmastas neid väga, et selle parandamise vastu ei tunta mingisugust huvi," rääkis Mälzer. "Kuigi õppetoetuste süsteemi muutmise üle on arutatud juba üle kümne aasta ja selle parandamist lubas ka praegune valitsuskoalitsioon, pole ühtegi konkreetset sammu astutud. Seda ei tehtud ka buumiaastatel, kui raha ei olnud probleemiks. Praegu käiakse välja samasuguseid veksleid, aga tekib küsimus, miks pole siiani ühtegi lubadust ellu viidud, vaid selle asemel on olukorda veelgi halvemaks muudetud."
Kõrghariduse omandamise võimalus sõltub liiga tihti inimese sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, mida peetakse väga halvaks näitajaks. "Olukord on kriisiaastatega kindlasti halvenenud. Suurenenud on inimeste hulk, kellel lihtsalt rahapuudusel ei ole võimalik kõrgharidust omandama minna, samuti ka nende hulk, kes peavad õpingud katkestama või mingiks ajaks peatama. Senikaua, kui õppetoetuste süsteemi ei muudeta vajaduspõhiseks või kuni laenusüsteem ning kõrghariduse rahastamine jääb endiseks, saab ennustada ainult olukorra jätkuvat halvenemist," ütles Mälzer.
Ka praegu lubab näiteks IRL tasuta kõrgharidust, kuid pole võimuloleku ajal hariduse kättesaadavamaks tegemiseks mitte midagi teinud, tegelikult on tudengite olukord muudetud aasta-aastalt veel raskemaks. Enne riigieelarve kärpeid oli Eestis vaid umbes 15 protsendile üliõpilastest tagatud 64 euro suurune õppetoetus, millest kahe lõike järel on tänaseks jäänud alles 55,9 eurot. Selle rahaga aga ei ole võimalik katta isegi põhivajadusi üürile, toidule jne.
Õppelaenu seaduse juba esimesel lugemisel tagasilükkamine riigikogu poolt näitas veel kord, et olukorra lahendamisega ei tahetagi tegeleda. "Inimesi, kes selle otsuse pärast kannatavad ja seda ebaõiglaseks ning riigipoolseks reetmiseks peavad, on väga palju, mida tõestab ka 13 000 allkirja, mis me selle otsuse vastu kogusime. Riigikogu aga ei ole valmis isegi arutama selle teema üle, vaid lükkab otsust edasi ning annab väga tehnokraatlikke ja JOKK-stiilis vastuseid," pahandas Mälzer.
Tema sõnul tekitab tudengites hämmastust, kuidas erakonnad nagu ühest suust kuulutavad, kui oluline on kõrgharidus, lubavad tegeleda üliõpilaste sotsiaalsete garantiidega ja tagada Eestis tasuta kõrgharidus. "Sisuliselt on neid veksleid välja käimas needsamad inimesed ja erakonnad, kes pole siiani nende küsimuste osas midagi ära teinud. Miks peaksid inimesed nüüd sellesse uskuma?"
