Mälksoo: Tartu rahu kehtib siiski

Tartu rahuleping kehtib ja jääbki kehtima, kui Eesti seda ainult ise soovib, märgib Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Lauri Mälksoo.

Õigusteadlase sõnul on ennatlik ajaloolase Eero Medijaise ja Heiki Lindpere seisukoht, et Tartu rahuleping on praeguseks kaotanud oma kehtivuse.

Kui 1940. aastal oleks Eesti Vabariigi ja N Liidu vahel puhkenud sõda, oleks Tartu rahuleping automaatselt tühistunud. Kuid üks põhjus, miks ei järgitud 1940. aastal Jaan Tõnissoni soovitust tulistada kas või sümboolselt vastu ongi asjaolu, et ei soovitud Tartu rahulepingu kehtivust mitte kahjustada, kirjutab Mälksoo Eesti Päevalehes.

Ta osutab, et alates ajavahemikus 1940 — 1991 oli Eesti Vabariik õigusvastaselt annekteeritud, kuid jätkas koos sõjaeelsete lepingutega de iure eksisteerimist. 1990. aastate keskel loobus valitsus Tartu rahulepingus sätestatud piire tagasi nõudmast, kuid valitsuse otsusele eelnes välisministeeriumi poolt välismaistelt rahvusvahelise õiguse spetsialistidelt tellitud ekspertiis, mis jõudis järeldusele, et uues piirilepingus Tartu rahulepingu mainimata jätmine ei kahjusta Tartu rahulepingu jätkuvat kehtivust.

Mälksoo hinnangul kaotab Tartu rahulepingu riigipiire puudutav osa automaatselt kehtivuse aga siis, kui Eesti jätab Venemaaga uue piirilepingu sõlmimisel tegemata ühepoolse deklaratsiooni Tartu rahulepingu edasikehtivuse kohta.

Teine võimalus on Mälkoo sõnul see, kui Eesti sõlmib Venega piirilepingu praeguse kontrolljoone alusel, kuid lepingu ratifitseerimisel teeb riigikogu deklaratsiooni.

Tartu rahulepingul on jätkuv juriidiline tähtsus vaid siis, kui Eesti ise tahab, et sel oleks selline tähtsus — ja julgeb ning oskab seda tahet ka väljendada, nendib ta.