Kuna riigikogu liige kinnitab kulude väljamaksmise taotlusel oma allkirjaga taotluse õigsust, siis on teadvalt ebaõigete andmete esitamine EML arvates tõlgendatav kelmusena (karistusseadustiku § 209).

Samuti on kirjas viidatud sellele, et riigi raamatupidamise üldeeskirja ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite kohaselt vastavad riigikogu liikmete autoliisingud kapitalirendi tunnustele, mis tähendab, et liisingumakseid ei oleks tohtinud üldse hüvitada või oleks tulnud riigikogulaste autod riigi varana arvele võtta ja pärast riigikogu liikme volituste lõppu müüki panna. Seega on võimalik, et riigikogu liikmed on pannud toime omastamise (karistusseadustiku § 201).

Kuna riigikogu liikmete kuluhüvitiste õiguspärasus on avalikkuse jaoks olulise tähtsusega küsimus ning riigikogu juhatus ja kantselei on avalikult teatanud, et nendel puudub pädevus ja huvi võimalikke õiguserikkumisi uurida, leiab EML, et prokuratuur peaks alustama kriminaalmenetluse ja selle käigus üle vaatama kogu senise riigikogu liikmete kuluhüvitiste väljamaksmise praktika.

EML saatis oma pöördumise koopia ka riigikontrollile ning palub, et viimane abistaks prokuratuuri ning annaks pädeva hinnangu liisingulepingute tõlgendamise ja kajastamise osas.