Majandusteadlane: Eesti võib Soome eeskujul loobuda 1- ja 2-sendistest
Soomes on kokku lepitud, et kaupmehel on õigus mitte võtta vastu 1- ja 2-sendiseid euromünte juhul, kui ta on nähtavasse kohta sellesisulise teate üles pannud. Sellisel juhul ümardatakse summa viie sendi täpsusega. Paljud eestlased on seda Soome reisidel ilmselt ise ka kogenud. Eamets usub, et varem või hiljem juhtub see ka Eestis.
„Ma usun küll, et see juhtub, aga ei oska öelda millal, kas kolme või viie aasta pärast,“ ütles Eamets Delfile. „See sõltub hindadest ja sissetuleku tasemest. Kui hinnatase hakkab Soome hindadele lähemale jõudma, ei ole mõtet enam 1- ja 2-sendistega tõmmelda ning hinnad ümardatakse viie sendi täpsusega.“
Eametsa sõnul sõltub see inimeste elujärjest. „Praegu loetakse sente rohkem, sest inimesed on vaesed,“ kõneles ta. „Aga kui palgad tõusevad, siis on see ratsionaalne. Kes nende sentidega ikka nii palju tahab toimetada.“
Eamets meenutas, et krooni ajal kadusid ka 5-sendised suhteliselt kiiresti käibelt. „Krooniaja lõpul vedeles sente igal pool,“ kõneles ta. „Eks inimesed on erinevad, aga mõni ei viitsinud isegi 10-sendise pärast kummardada.“
Eestis peab vastu võtma kuni 50 senti
Viljar Rääsk Eesti Panga avalike suhete büroost tõdes, et Soome eeskujul on küsimust ka Eesti pangas arutatud, aga see pole toetust leidnud.
„Eestis on kõik euro käibemündid maksevahendiks sobivad ja kaupmeestel ei ole õigust nende vastuvõtmisest keelduda,“ ütles Rääsk Delfile.
Ta lisas, et euro kasutusele võtmise seaduse kohaselt on kauplused ja teenindusasutused kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende nominaalväärtusest. Muid piiranguid ei ole. Seega võib Eestis ostu eest tasuda kasvõi viiekümne ühesendisega.
