Merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner rõõmustab, et inimeste aktiivsus on kasvanud ning aina enam teavitatakse politseid võimalikest olukordadest, kus inimesed või veesõidukid võivad olla ohus. „Meie ülesanne on seejärel koheselt välja selgitada, kas inimestega on kõik korras või on nad hätta sattunud,“ lisas Treffner. „Näiteks saabus meile kõne, et lahel põleb purjejaht.“ Infot kontrollides selgus, et koolituse käigus kasutati pürotehnikat ning pealtnägijatel jäi ekslik mulje tulekahjust. „Aga meie töö ongi asjaolud välja selgitada ja vajadusel aidata,“ kinnitas Treffner.

Üsna sagedased on teated veesõidukite tehnilisest rikkest või kütuse otsa saamisest. Tuleb ette juhuseid, kus ilmastikuolude järsk halvenemine muudab kaldale naasmise pea võimatuks. Samuti paluti ühel korral päästjate abi madalikule sõitmise tagajärjel.

Merevalvekeskus reageerib kõikidele juhtumitele, aga Treffner tuletab meelde,e t igaüks, kes veekogule läheb peab ka ise oma turvalisusse panustama. „Enne veekogule minekut vaadake kindlasti ilmateadet, veenduge, et teie sõiduk on tehniliselt korras ning võtke veele minnes kaasa piisavalt kütust. Selga tuleb panna korrektselt kinnitatud päästevest ning kaasa võtta ohutus- ja päästevarustus,“ soovitab Treffner.

Käesoleva aasta viie kuuga on merepäästejuhtumeid olnud 87, kuid möödunud aastal oli neid samal perioodil 67. Samas on vähenenud merehätta sattunute arv. Möödunud aastal päästeti viie kuuga 226 inimest, sel aastal on päästetute arv 149. Üksustel kulub sündmuskohale jõudmiseks keskmiselt 25 minutit.