„Kui aga küsida, kes on mõjutanud, siis arvan, et ennekõike mõjutame oma keelt ikka meie ise. On meie valik, kas peame näiteks meeles ja kasutame sõnu, mis on meil keeles juba olemas, või viskame need kohe kõrvale, kui näeme (Ameerika) inglise keeles sama asja kohta mõnd teistsugust sõna,” sõnas Raadik.

Raadiku kinnitusel on eesti võõrsõnavara pealt hästi näha, kuidas ühed võõrsõnad asendatakse teistega. Esimesed näited sellest vallast olid Raadiku sõnul kaadri ja kantselei vahetamine personali ja büroo vastu. „Kirjutame harilikke inglise või mõne muugi keele sõnu ümber näilisteks eesti võõrsõnadeks (kreatiivne, kredibiilne), laename vanadele tuntud võõrsõnadele (disain, piloot, profiil) inglise keelest juurde uusi tähendusi.”

„Keelekorraldaja töö tähendab pidevat hindamist, kas ja kuivõrd on üks või teine mõju või muudatus keele arengule soodne või ebasoodne,” rääkis Raadik. „Muudatusi ei saa hinnata ainult nende päritolu järgi, st kas laenatud või oma, vaid ikka selle järgi, kas neist on keelele kasu, kas nad teevad keelt rikkamaks, parandavad tema väljendusvõimet.”

Raadik viitas, et niisuguse hindamise tulemus on kõigile huvilistele kättesaadav õigekeelsussõnaraamatus ehk ÕSis, mille uus trükk peaks Eesti Keele Instituudis valmima järgmisel aastal. Sellega, mis uues ÕSis tuleb varasemast teistmoodi, hoitakse sõnaraamatu kasutajaid kogu aeg kursis.

Siin on kaks tähtsat aadressi: keeleabi.eki.ee ja www.emakeeleselts.ee. „Esimene aadress on Eesti Keele Instituudi keelenõuande leht ja sealt saab vaadata, missuguseid uusi sõnu on järgmisesse ÕSi oodata. Selle loendi pisut vabam vorm võrreldes sõnaraamatu omaga lubab vajaduse korral ka sõnasoovitusi pikemalt põhjendada.”

Emakeele Seltsi lehelt tuleks Raadiku sõnul üles otsida keeletoimkonna rubriik, kus on kõige värskem info mitmesuguste reeglimuudatuste kohta. Sellel lehel kutsub Raadik üles silma peal hoidma, sest enne ühe või teise uue otsuse vastuvõtmist pannakse selle tekst ka avalikuks aruteluks välja – nii on igaühel võimalus oma arvamus sekka öelda.

„Üks otsus, mida varsti oodata, on ajaloosündmuste algustähe küsimus ehk see, kuidas kirjutada külma sõda, pronksiööd, augustiputši, laulvat või oranži või fooliumrevolutsiooni jts nimetusi.”