Mailis Reps Šotimaa referendumist: pooled minu Šoti sõbrad on veendunud, et parim on iseseisvalt edasi minna
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Eesti-Briti parlamendirühma esinaine Mailis Reps arvab Šotimaa iseseisvusreferendumit kommenteerides, et Eestil tuleb olla valmis nii Šotimaa tunnustamiseks kui senise hea koostöö jätkumiseks Ühendkuningriigiga.
Neljapäeval toimuval Šotimaa iseseisvusreferendumil otsustavad šotlased riigi saatuse üle. Vastus tuleb anda lihtsale küsimusele: "Kas Šotimaa peaks olema iseseisev riik - ei või jah?". Viimastel andmetel saab tulemus olema väga tasavägine ning Šotimaa iseseisvus võib neljapäeva õhtul reaalsuseks osutuda.
Delfi küsis Eesti poliitikutelt, mida nemad arvavad Šotimaa iseseisvumispüüdlustest.
„18. septembri referendumi eemärk on võtta aastate pikkune vaidlus otsustavalt kokku ning lubada rahval teha valik. See, et referendum tõepoolest üleüldse toimub on väga suur poliitiline otsus, mille kohta ongi juba kokku võetud, et ükskõik mida ka ei otsustataks, midagi ei ole enam sama mis eile. See tähendab, et vastuolud ning lõhed ühiskonnas on üles õhutatud, vastandlikud arvamused jooksevad perede sees, sõprade ning naabrite vahel. Ka poliitilisel tasandil on lubatud, et kui Šotimaa jätkab Ühendkuningriigi osana, antakse talle palju enam otsustusõigust kui seni. Hirmutamise ning veenmise taktika on eriti viimase nädala olnud väga aktiivne mõlemal poolel. Seda näitavad ka arvamusküsitlused, kus tulemust ennustatakse väga tasavägisena,“ kommenteeris Mailis Reps Delfile.
„Umbes pooled minu Šoti sõpradest on väga veendunud, et parim on iseseisvalt edasi minna. Just väikesed riigid on olnud neile eeskujuks. Samas poliitikutest kolleegid on veendunud, et ainult Ühendkuningriigi koosseisus on Šotimaa edaspidi edukas ning jõukas,“ lisas Reps.
Reps arvas, et Šotimaa saatust jah-tulemuse korral on keeruline täpselt ennustada.
„Šotimaale on öeldud, et ta peab alustama kõigega algusest - st. riiklikku tunnustamist, liikmelisust ÜRO, EL, NATO tasandil. Majanduslikult on Šotimaa väga tugevalt seotud Ühendkuningriigi endaga ning palju sõltub poliitilistest otsustest, kui pehmeks soovitakse Šotimaa iseseisvust teha: raha kasutus, keskpank, reservid, investeeringud jne. Samas on Šotimaa iseseisvuse kaitsjad välja toonud nafta, gaasi, tugeva finantssektori, viski kui piisavalt tugeva aluse ise hakkama saamiseks. Peamine küsimus on ikkagi selles kuivõrd rahulikult suudetakse Ühendkuningriigiga kokku leppida,“ arvas Reps.
Mailis Reps ei soovinud kommenteerida, kas eestlaste jaoks on loomulik valik toetada teise väikese riigi iseseisvumist, kuid tunnustas Ühendkuningriigi demokraatiat.
„Ühendkuningriigi julge otsus anda õigus referendumiga otsustada on eraldi tunnustamist väärt. Juhul kui Šotimaa otsustab eraldiseisva riigina edasi minna, on suure tõenäosusega varsti Eesti ees palve riiki ka tunnustada. Usun, et meil ei ole selles osas eriarvamusi. Kui Šotimaa jätkab Ühendkuningriigi koosseisus, ei hakka Eesti kindlasti kuidagi oma arvamust esitama, vaid töötab edasi nii nagu enam kui 20 aasta jooksul, mil meie suhted Suurbritanniaga on olnud väga head,“ ütles Reps.
