Mailis Reps Kiievis: väljakul lahingurelvi näha pole, aga arstid näevad haavu, mis pole saadud kummikuulidest

Ukrainas Kiievis ENPA monitooringu komitee raportöörina infokogumise missioonil viibiv riigikogu liige Mailis Reps vahendas, et otsene konflikt ei ole viimased 20 tundi katkenud, kivide, pudelite ja granaatide rahe ei ole peatanud, küsimus on selles, mis hooga võitlus käib ja kohapeal arvataksegi, et tänane öö tuleb hullem kui eilne.

Maidanil viibinud Reps rääkis Delfile, et kui eile oli väljakul palju rahvast, siis täna on inimesi silma järgi hinnates kaks korda rohkem. "Inimesed liiguvad suurte kottidega, tassitakse vett ja sööki, relvastust ei ole näha," kirjeldas Reps.

Küll aga on meeleavaldajatel puidust kaikad ja vanemaealised mehed ehitavad vineeritükkidest kilpe. Kohapeale on juurde toodud ka vanu rehve ja igasugust puitmaterjali.

Reps kirjeldas Maidani kui õõvastavat vastastikust lahinguvälja. "Tundub, et see jääb veel üsna tükiks ajaks nii," sõnas ta.

Kui kolmapäeva keskpäeval tungis politsei peale ja tundus, et meeleavaldajad suruti tagasi, siis praeguseks ei ole Repsi sõnul jälgegi sellest, mis politsei öö jooksul saavutas.

"Meeleavaldajate telgid on tagasi kasvanud nagu seened pärast vihma ja barrikaadid on kõrgemad kui eile," ütles Reps. "Politseioperatsiooni bussid koos arreteeritutega lahkusid ja sõdurid viidi puhkama."

Reps, kes käis raportöörina ka eriüksuste tagatoas, vahendas, et seal on suurem osa tänavale suunatud meestest just sõjaväkke aega teenima tulnud vaevu 17-18 aastat vanad poisid, kes magasid kehvades bussides ja oli näha, et neil on selja taga väga pikk öö ja uus vähemalt sama raske öö ees.

Diplomaatilisema poole pealt rääkis Reps, et kui päeval räägiti veel opositsiooni ja valitsusjõudude läbirääkimistest, siis õhtuks olid dialoogid vaibunud, viimasena kohtus veel spiikriga opositsiooniliider Klõtškoga.

Reps tõi välja, et täna enam ei räägita konfliktist meeleavaldajate ja politsei vahel, vaid terrorismivastasest võitlusest. Seetõttu on opositsiooni hirm, et terrorismivastases võitluses on väga erinevad sammud lubatud ja selle mahasurumiseks võidakse kasutada lahingurelvi.

Väljakul Repsi sõnul lahingurelvi näha pole, aga parameedikud ja haigla personal on kinnitanud, et haiglasse jõudnute hulgas on inimesi, kellel haavad ei ole saadud kummikuulidest.

Rahutused on lisaks Kiievile levinud veel viide või kuude regiooni Kesk- ja Lääne-Ukrainas, kuid ülejäänud piirkondades on olukord rahulik.

Väidetakse, et suurem osa Ukrainast nõuab rahu tagamist, kinnisvara ja eraomandi kaitset. Repsi sõnul tõlgendavad valitsusjõud seda nii, et meeleavaldajates vastu tuleb kasutada kõiki vahendeid.

Hirm juhusliku vägivalla ees

Otsest hirmu Reps Kiievis ise ei tunne. Tavaline ukrainlane tunneb tema sõnul hirmu juhusliku vägivalla ees. Need on tituškad - erariietes väga vägivaldsed jõugud, mis ilmuvad ei kuskilt ja lähevad ei kuhugi. 

Sotisaalmeedia ärksamate linkide järgi tulevad nad politsei selja tagant ja kaovad politsei selja taha.

Jõuku kuuluvate inimest tausta kohta on Repsi sõnul erinevad legendid. „Nende päritolu kohta on erinevaid jutte, et nad on endised eriväelased või erariietes eriväelased või mujalt palgatud sportlikud mehed," kõneles Reps.

Surmaga lõppevad peksmised on nende jõukude tegu. Ka eile parlamendi juures surnuks pekstud kaks meest on nende jõukude käte- ja jalgade töö. Mingeid tõendeid aga, et need on otseselt valitsusega seotud jõugud, hankida pole õnnestunud.

Selle tõestuseks, et vägivald Kiievis on valitsuse suunatud tegevus, võib Repsi sõnul pidada seda, et öö jooksul pandi põlema üle 100 auto ja kõik kannatanud on „täiesti juhuslikult“ meeleavalduse aktivistid või sotsiaalmeedias silma paistnud tegelased. Repsi sõnul ei saa see olla juhuslik.

„Politseijaoskondades on ka vaatlejad peal ja üldiselt koheldakse seal inimesi normaalselt, aga mis vahepeal toimub ja kus ülejäänud arreteeritud on, ei oska keegi öelda,“ kirjeldas Reps erinevusi.

Ametlikult on teatatud, et seitsmesse või kaheksasse politseijaoskonda on viidud keskmiselt 50-60 inimest. Kuid Reps märkis, et 31. jaanuarist peale kõiki vigastatuid, kadunuid ja hukkunuid loendav ning kadunud inimesi leida püüdev SOS EuroMaiden ütleb, et numbrid ei lähe kokku.