Mahukas uuring paljastab kaitseväe karmi argipäeva: ajateenijatel esineb nii paanikahäirete kui depressiooni nähtusid

Füüsiliselt on ajateenistust läbida kõige lihtsam kohe pärast gümnaasiumi, psüühiliselt aga kahekümnendate eluaastate keskel, tuleb välja täna Tartus esitletud kaitseväe tellitud ja Tartu ülikooli teadlaste ja Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud uuringust. Probleeme on nii ajateenijate väljaõppe füüsilise treeningu taseme kui ka vajaliku psüühilise keskkonna tagamisega.

Iga aasta esitab enne ametlikku kutset taotluse ise kaitseväkke astuda aina rohkem inimesi, kuid tõus ei tulene uuringu läbi viinud teadlaste sõnul niivõrd huvist ajateenistuse vastu, kui soovist oma elu paremini planeerida ja sinna kohustuslik ajateenistus sujuvamalt sobitada. Tugevalt on motiveeritud umbes kolmandik ajateenijatest. Ka tuleb välja, et kõrgeim on valmidus ajateenistusse astuda kohe pärast keskhariduse omandamist. Negatiivsemalt meelestatud ajateenijad on aga pigem 23-aastased ja vanemad ning pereinimesed, kelle hulgas on ka kõige suurem ajateenistusest väljalangejate hulk. Kokku langeb ajateenistusest välja umbes 20 protsenti seda alustanutest.

Füüsiliselt on ajateenistus kõige kergem 18-19-aastaste vanuserühmas, kelle hinnang oma tervisele ajateenistuse jooksul tõusis kõige rohkem. Ka olid selles vanuserühmas füüsiliste testide tulemused kõige kõrgemad. Uuringu läbiviijate hinnangul on nooremate, hiljuti kooli lõpetanud ajateenijate parema sooritustaseme võimalikuks põhjuseks koolis kaks korda nädalas kehalise kasvatuse tunnis läbitav regulaarne füüsiline treening. Üldiselt hindab oma füüsilist seisundit ajateenistuse lõpus paremaks siiski valdav enamik ajateenijaid.

Samas mõjub ajateenistus kaitseväes psüühikale pigem halvasti, eelkõige mis puudutab depressiooni ja paanikahäiret, mille nähtude all kannatajate arv kaitseväe jooksul tõuseb märgatavalt. Kõige suuremad on muutused kõige nooremate, 18-19-aastaste ajateenijate rühmas. Vanematel esineb selliste nähtude suurenemist eelkõige paari esimese ajateenistuses oldud kuu jooksul. Varasematele uuringutele toetudes toodi välja, et vaimse tervise üheks pandiks on suhted vahetu juhiga. On selgunud, et sõdurid, kes hindasid positiivselt oma vahetut juhti, ilmutasid oluliselt vähem erinevaid psüühilise seisundiga seotud probleeme nagu ärevus, depressioon ja stressireaktsioonid.

Uuringust tuli siiski välja ka etteheiteid praegusele väljaõppesüsteemile. Nimelt ei ole füüsiline treening piisavalt läbi mõeldud ja läbiviijad piisavalt kompetentsed, et tagada kõigi ajateenijate stabiilset füüsilise võimekuse arengut kogu ajateenistuse jooksul. Ka oleks ajateenistuse käigus tekkivate lihas-ja luuvaevuste vältimiseks vaja rohkem tähelepanu pöörata lihashooldusele ja taastumisele. Uuringu tegijate arvates on olukorra parandamiseks vaja tõsta treeningute läbiviijate pädevust ja paremini läbi mõelda treeningpõhimõtted ja -kavad.

Ka ei tõsta ajateenistus kaitseväes huvi edaspidi tegevteenistusse jäämiseks. Tegevteenistusse jäämisest on ajateenistuse lõpus huvitatud eelkõige need, kes tundsid tõmmet militaarvaldkonna vastu juba enne ajateenistuse algust ja kes juba enne ajateenistust olid osalenud kaitseliidu või militaarsete noorteorganisatsioonide töös. Ülejäänute huvi kaadrikaitseväelasena jätkata pigem langes. Kuna teemat uurinud teadlaste hinnangul toetab hoiaku muutumist positiivses suunas või vähemalt positiivsena säilimist kogemus, mis kaitseväes saadakse, on arenguruumi ka siin. Sealjuures ei saa huvipuudust põhjendada ajateenistuse füüsilise koormuse pelgusega, sest vaid umbes kümnendik pidas füüsilisi treeninguid raskeks.

Kaitseväeteenistuse läbimine on kohustuslik kõigile 17-27 aasta vanustele meessoost Eesti vabariigi kodanikele, kes on läbinud vähemat kuus klassi, kellel pole ajateenistuse läbimist takistavaid terviseprobleeme või keda ei kutsuta ajateenistusse muudel seaduses märgitud põhjustel. Ajateenistus kestab sõltuvalt väljaõppest kaheksa kuni üksteist kuud.