Rohke madisepäevane lumesadu ennustab suvist kärbse- ja sääseuputust.

Nagu paljud teised rahvakalendri tähtpäevad, pärineb ka madisepäev kirikukalendrist, märkides apostel Mattiase nimepäeva.

Madisepäeval oli keelatud süüa kartuleid, kapsaid ja piima, sest kardeti nende riknemist ja ussitamist. Samuti oli keelatud ketramine, kudumine ning teised lõnga, niidi ja nõelaga tehtavad tööd, kuna need töövahendid meenutavad mingil moel ussi.

Arvati, et kui madisepäeval tuleb peresse külla naisterahvas, on sel perel suvel palju vaeva kärbestega.

Põllule tuli aga madisepäeval viia vähemalt hangutäis sõnnikut, et vili hästi kasvaks. Arvati, et sel nädalapäeval, millele madisepäev langeb, ei tohiks kevadel külvi alustada, kapsaid istutada ja kartuleid maha panna.

Madisepäeval soositud tegevused olid tubade koristamine, pesupesemine ja juuste lõikamine.

Madisepäeva tähistatakse ka sügisel 21. septembril, mil oli apostel Matteuse nimepäev.