Maavalla Koda on Eesti riigis pettunud
Täpsemalt: küsiti 471 364 eurot, 2012. aasta eelarvesse on arengukava täitmise tarvis kavandatud 14 000 eurot.
“Seega plaanitakse järgmiseks aastaks kavandatud toetuse märkimisväärset kasvu võrreldes tänavusega ning summad võivad veel muutuda,” hindab kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt, nähes asju hoopis teise nurga alt.
Tõde on siiski see, et 2008. aastal käivitatud ning 2012. aastal lõppeva riikliku pühapaikade arengukava vajadustest on riik seni rahastanud vaid 11,5%.
Nii pole ikka veel mitte kellelgi ülevaadet sellest, kus asub enamik pühapaikasid, millises seisukorras need on ja millised on nende väärtused.
“Sellise ülevaate saamine ongi kõige kulukam töö,” selgitas Kaasik. Kui seda praeguses tempos jätkata, on pühapaigad ammu enne hävinud, kui nende inventeerimiseks raha leitakse.
“Kohustus kaitsta oma rahva põliseid pühasid paikasid käib meie riigil üle jõu,” hindab
Kaasik.
Samas on riik sõnades tunnustanud nende paikade tähtsust ning seda, et need tuleb tingimata ja kiiresti kaitse alla
võtta.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn näeb riigi tegutsemist aga positiivses võtmes – raha looduslike pühapaikade arengukavale on alates 2008. aastast eraldatud 200 000 euro ulatuses.
“Koos INTERREG IV programmi toetusega rahastatakse nendega seotud tegevusi enam kui 319 558 euro ulatuses,” märkis Pärn.
Pärn lisas, et eri rahastamisallikate ühendamisel on Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse esitatud tööplaanides kõik arengukava meetmed eelarvetega kaetud.
Kaasiku sõnul on aga INTERREGi programm seotud üksnes pühapaikades turismi arendamisega ning uuringute osa selle eelarves jääb alla 10%.
Nii kaaluvad hiite kaitsjad praegu võimalust pöörduda abi saamiseks lääneriikide poole – looduslikud pühapaigad on inimkonna ühine pärand.
