Laas on ka üks neist, kelle meelest ei tohiks järve veetaset madalal hoida. Nimelt on kemplemine Maardu järve veetaseme kõrguse üle kestnud juba aastaid. Üheks osapooleks on järveäärsed elanikud — nende jaoks tähendab kõrge veetase keldrite uputamist. Teisalt tähendab niigi madala tehisjärve veetaseme alandamine seda, et ohtu satub järve elustik. Järve ääres asuvat vooluventiili on elanikud korduvalt lahti keeranud ning seejärel on see jälle suletud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Maardu järvele oli viimane talv raske. Pidevad külmakraadid ja paks lumekiht jääl tegid järve elustikule liiga. Laas süüdistab olukorras aga ka Merko Ehitust. „Seoses Väo-Maardu teelõigu ehitusega on teostaja Merko Ehitus põhjustanud Maardu järve ummuksisse jäämise või vähemalt kaasa aidanud sellele,” märkis ta. Laasi sõnul lõhkusid ehitajad möödunud suvel ära väljavoolutoru, mille sulgemisega ei saadud mitme kuu jooksul hakkama. „Sellel ajal alanes veetase järves ohtlikult madalale ja talve tulekuga jäigi ligemale meetri jagu madalamale,” rääkis ta. Karm talv ja madal veetase põhjustasidki tema sõnul järves nii-öelda ökoloogilise katastroofi.

Keskkonnaameti juhtivspetsialist Rein Urman rääkis, et ei teed ehitama hakanud Merko ega ka keegi teine teadnud täpselt, kust ja kuhu suunduvad tee alt läbiminevad veetorud. „Merko omast arust sulges need torud, pani kruusa sisse, aga tegelikult läks tee-ehituselt 700 meetri kaugusel üks toru katki,” märkis ta. Urmani sõnul ei saa aga torusaagat pidada põhjuseks, miks Maardu järv väidetavalt ummuksisse jäi. Tema sõnul on suurem veevahetus pigem järvele tervendav.