Maanteeameti plaanide kohaselt võib Reo silla läheduses kaduda ligipääs Võhandu jõele

Sel suvel peaks Maanteeameti plaanide järgselt minema remonti Põlva ja Värska vaheline maantee lõigus Soohara-Verioramõisa ja Verioramõisa-Niitsiku eesmärgiga tõsta sõidumugavuse ja liiklusohutuse taset. Praegused plaanid tekitavad aga vastasseisu veeturismi ettevõtjate ja Maanteeameti vahel, leiab Põlvamaa Arenduskeskus.

"Võhandu jõgi on Eesti üks atraktiivsemaid jõgesid ning eriti populaarne on liivakivipaljanditega Süvahavva-Reo lõik," seisab arenduskeskuse pressiteates.

"Samuti toimuvad Võhandu jõel mitmed traditsioonilised suurüritused (näiteks Võhandu maraton), kus jõel võistleb mitusada paatkonda ja pealtvaatajaid on jõe ääres, sealhulgas sildadel, sadu," selgitab Arenduskeskus. Reo silla lähedus olevat kujunenud aastakümnete jooksul veematkajate lõpp-punktiks, kus võetakse kanuud, süstad ja kummipaadid veest välja ning tõstetakse haagis-treileritele. Maanteeameti kavandatud projekt näeb aga ette põrkepiirde rajamist tee äärde pikemas lõigus, mis takistaks autode ja haagiste ligipääsu jõele ja antud kinnistule. "Kanuude käsitsi transportimine sillast kaugemale on võimalik ainult mööda sõiduteed liikudes. Sellisel juhul satub suvel ohtu mitu tuhat inimest," leiab Arenduskeskus.

Sestap pöördus Põlvamaa Arenduskeskus veeturismiga tegelevate ettevõtjate nimel Maanteeameti poole, et arvestataks ka ettevõtjate seisukohtadega.

6. veebruaril kogunesid Põlvamaa Arenduskeskuses veeturismi ettevõtjad, et teha omapoolsed ettepanekud. Vältimaks liiklusohtlikke olukordi, tegid ettevõtjad muuhulgas ettepaneku rajada põrkepiirde taha laiem teeperv, et oleks ohutu kanuusid jms transportida. Veeturismiga tegelevad ettevõtjad leidsid, et antud ettepanek ei nõua suures mahus täiendavaid rahalisi ressursse. Küll aga oleks nii paremini tagatud erinevate huvigruppide huvid – külastajate ja liiklejate ohutus, Võhandu jõe atraktiivseima lõigu kasutus ning säiliksid ka veeturismiga tegelevad ettevõtted ja töökohad.

Maanteeamet nimetatud ettepanekuid siiski arvesse ei võtnud ning 14. veebruaril väljastatud ehitusloa korraldus paadimatkajate autode parkimisvõimalust Reo silla juures ei arvesta, hindab arenduskeskus.

„Põlva maakonnas on juba üks halb näide Koorvere risti näol, kus paatide vettelaskmise koht likvideeriti peatumist keelavate märkidega selle asemel, et luua teepeenrale ohutu võimalus kanuude haagiselt maha tõstmiseks. Nukker, et pidevalt on vaja lahendada olukordi, kus üks ametkond näeb olukorda ainult oma vaatevinklist ning teiste huvidega ei taheta arvestada. Veeturismiga tegelevate ettevõtjate välja pakutud lahendus oleks teostatav väga väikeste kuludega ning seeläbi oleks tagatud nii ettevõtjate, maaomanike kui ka veematkajate huvid,“ kommenteeris olukorda Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk.

Kuna selline otsus Põlvamaa ettevõtjaid ei rahulda, on Põlvamaa Arenduskeskusel ja Põlva Maavalitsusel plaanis Maanteeameti esindajatega kohtuda ning antud teemal arutelusid jätkata.