Maanteeamet: liiklusõnnetustes hukkunute arv väheneb järjepidevalt
Liiklusõnnetuste statistika tõi rõõmustava teate: kuigi aasta algus on hukkunute arvult aasta raskemaid perioode, ei juhtunud märtsis ühtegi surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Maanteeameti andmetel pole taasiseiseisvumise järgsel perioodil olnud ühtegi sellist kuud ega kvartalit, kus poleks mõnd surmaga lõppenud liiklusõnnetust.
"Suure tõenäosusega võis aastatel 1945-1946 siiski mõni selline kuu olla, kuna toona kogunes liikluses hukkunuid aasta peale kokku 79-82," oletas maanteeameti liiklusohutusprogrammi talituse peaspetsialist Sirje Lilleorg.
Üheksakümnendatel kogunes liiklusohvreid igal aastal suurusjärgus 200-400 ning kõige rohkem 1991. aastal, mil liikluses kaotas elu 491 inimest. "Väga haruldane oli, kui ühes kuus oli surmasaanuid vähem kui 15. Ohvriterohkeim oli 1991. aasta september, kui liiklus nõudis 64 inimese elu. Võrdluseks, viimase 12 kuu jooksul mullu aprillist käesoleva aasta märtsini on õnnetustes hukkunud kokku 62 inimest," märkis Lilleorg.
Mõnevõrra hakkas tema sõnul olukord paranema pärast sajandivahetust. Enne käesoleva aasta märtsi oli väikseima ohvrite arvuga kuu 2009. aasta juuni, mil liikluses kaotas elu kaks inimest, ning nüüd käesoleva aasta jaanuar ja veebruar. Kui veel eelmisel aastal hukkus aasta esimese kolme kuuga liiklusõnnetustes kokku 29 inimest, siis sel aastal neli.
Lilleoru sõnul võib täna kindlalt väita, et raskete, surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv pikemal perioodil on järjepidevalt vähenenud. "Kuud on erinevad ja ei saa anda garantiid, et nüüd edaspidi fataalseid õnnetusi enam ei juhtugi," märkis liiklusohutuse spetsialist.
Kui heita pilk meie lähinaabritele, siis aasta on alanud hästi ka Soomes ja Lätis. "Lõunanaabrid registreerisid aasta esimese kahe kuu jooksul 16 liiklussurma, aasta varem 34. Soomes langes sama number 44-lt 25-le," lisas Lilleorg.
