Teatavasti võeti mullu liiklusekspertide soovitusel vastu paljude jaoks emotsionaalsena tundunud otsus, et erinevalt varasemast ei tõsteta suvekuudel sõidukiirust 100 kilomeetrini tunnis 1+1 maanteedel ning kiirused 100 ja 110 kilomeetrit tunnis jäid vaid nendele teedele, kus oli ühes suunas kaks sõidurada.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitse valdkonna pressiesindaja Helin Vaheri sõnul oli tänu eelmisel aastal vastu võetud muudatustele näha, et aasta II pool näitas liikluses paranemise märke ja seega soovitakse seda trendi samade meetoditega ka jätkata.

"Piirkiiruse mittetõstmine on üks nendest, mida maanteeamet suure tõenäosusega ka sel aastal liikluskomisjonilt taotleb. Politsei toetab seda meedet," ütles politsei esindaja Delfile ning lisas, et selline ettepanek oli politsei poolt idee tasandil, sest otsuse võtab vastu ikkagi liikluskomisjon.

Maanteeameti avalike suhete osakonna nõuniku Villu Vane teatel tuleb liikluskomisjonis kiirustest kindlasti juttu ning maanteeamet põhimõtteliselt toetab politsei ettepanekut ja on seisukohal, et kiiruste teemaga tuleb edasi minna. "Kiirus mõjutab liiklusohutust ja õnnetuste raskusastet ning lubatud suurim sõidukiirus peaks vastama tee geomeetriale ja seisunditasemele," põhjendas Vane.

Liiklusekspert tõi välja, et praegu on meil sisuliselt kaks kiiruse ülemmäära – asulates 50 ja väljaspool asulaid 90 km/h, seda sõltumata teest. Sealhulgas 90 km/h on piiriks kruusateel ja ka 2+2 ehk mõlemas suunas kaherealisel teel ja seda nii suvel kui talvel.

Vane sõnul oli viimati komisjonis põgusalt juttu ka talvise kiiruspiirangu kehtestamisest väiksematel teedel. Nimelt on Eestis 2000 km teid, mida hoitakse talvel seisunditasemel 3, kus üldjuhul on sõidujäljed jää- ja lumevabad. Lisaks on 3900 km teid, mille seisunditase on 2 ( teeolud on kehvemad kui 3) ja ca 10000 km on teid, mille seisunditase on 1.

"Ilmselt oleks otstarbekas talvise kiiruspiirangu kehtestamisel lähtuda teede seisunditasemest – talvine kiirus oleks mõistlik kehtestada 1 ja 2 seisunditaseme teedel, või siis ainult 1 tasemel – seda tuleb veel arutada, kaasates avalikkust, teadlasi jne. Kui tahame jõuda liiklusohutuse poolest samale tasemele maailma tipus olevate Rootsi ja Soomega, siis võiksime eeskuju võtta ka kiirusrežiimide kehtestamisel," arvas Vane.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesinõuniku Rasmus Ruuda sõnul kavatseb 2008. aastal moodustatud liikluskomisjon suviste liikluspiirangute teemat arutada järgmisel nädalal peetaval komisjoni istungil.

Liikluskomisjoni juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning selle ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusealaste ettepanekute tegemine valitsusele. Komisjoni koosseisu kuuluvad justiits-, haridus-, rahandus-, sise- ja majandusminister, maanteeameti peadirektor, politsei peadirektor ning omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Samuti kaasatakse kord kvartalis koguneva komisjoni töösse vastava ala asjatundjaid ja väliseksperte.