Jalgratturite aktsiooni Tipp d'Und osalejatest ei kandnud kiivrit silma järgi umbes pooled. Kuigi kiivrita sõitmine, eriti sõiduteel koos autodega on üsna ohtlik, on Eesti seadusandlus kiivri kandmise täiskasvanutele siiski vabatahtlikuks jätnud.

Maanteameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul on nii Eestis kui mujal Euroopas vaieldud selle üle, kas see peaks nii olema või tuleks seadusandlust karmistada, kuna inimesed on näidanud soovi igapäevaselt jalgrattaga sõituteedel liigelda.

"Meil on siiski peale jäänud suhtumine, et iga täiskasvanu ise otsustab. Loogika selle taga on selline, et paljud ikkagi eiraksid kiivri kasutamise kohustust," ütles Vane ja lisas, et on mõistetav, kui mõned kontoririietes inimesed, kes liiklevad pigem kergliiklusteid pidi, ei taha kiivrit pähe panna. "Tihedas linnaliikluses hommikul tööle kiirustades või sportides on vajadus kiivri järele kindlasti suurem," ütles Vane.

Ka politsei soovitab täiskasvanud rattureil kiivrit kasutada. "Liikluspilti vaadates võib öelda küll, et kiivrikandjad on jalgratturite seas vähemuses - seda just igapäevaseid sõite tegevate liiklejate seas. Spordiratturid kannavad õnneks kiivrit sagedamini, kuna kiirused on suuremad ja harjumus on spordiüritustelt saadud," ütles politsei liiklusbüroo komissar Riho Tänak.

Tänaku sõnul juhtuvad õnnetused jalgratturitega tüüpiliselt sõiduteedel ja ristmikel, mistõttu soovitab politsei kindlasti ka täiskasvanud rattureil kiivrit kasutada. "Linnaliikluses ei ole ainus oht autodega kokkupõrge, sageli juhtub õnnetus ka jalgratturi eksimusel äärekivi ületades, ümberpõikel või suurel laskumisel," sõnas Tänak ja hoiatas, et kukkumise tagajärjed võivad olla ootamatult tõsised.

Kiiver siiski aja jooksul populariseerunud

Vane arvates on samas väga positiivne see, et üldjuhul lapsena kiivrit kandma harjunud teevad seda ka täiskasvanuna. Samuti näitavad lastega liiklevad täiskasvanud enamasti head eeskuju ja kannavad ise kiivrit.

Maanteameti kampaaniad on Vane hinnangul positiivselt mõjunud ja üldine kiivrikandjate arv on kasvanud nii laste kui täiskasvanute seas: 2006. aastaga võrreldes oli aastaks 2012 kiivrikandjate arv täiskasvanute seas suurenenud 14% ja laste seas 35% võrra (alla 16-aastastele on alates 2011 kiivri kandmine rattaga sõites kohustuslik).

Vane lisas, et maailma liikluseksperdid on rattasõidu osas seisukohal, et mida rohkem piiranguid ja lisanõudeid, seda haruldasem rattasõit on ja seda ohtlikum: "Kui rattasõit linnas populariseerub, harjuvad autojuhid ratturitega arvestama ja seega suureneb ka nende liiklusohutus," sõnas ta.