„Ajal, mil inimene tegeleb mobiiliga, sõidab ta justkui kinnisilmi ning mida rohkem on mobiiliga rääkivaid juhte, seda enam on meie teedel „isesõitvaid“ sõidukeid, mis tehniliselt pole veel juhita sõitmiseks valmis,“ ütles Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Ekstreemsemateks kõrvalisteks tegevusteks roolis on supisöömine, habemeajamine, raamatu lugemine, kuid eelkõige on kampaania fookuses mobiiltelefon kui kõige sagedasem kõrvaltegevus roolis. Sõidu ajal kõnede valimine ja vastamine, tekstsõnumite saatmine, sotsiaal- ja veebimeedia postituste ja uudiste lugemine on mõttetu risk ja ei anna mingit ajavõitu.

Kampaania esmane sihtrühm on 25-49-aastased igapäevaselt autot juhtivad mehed ja naised. Riskirühmana eristuvad suurema aastase läbisõiduga ja kutselised juhid. Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul autot juhtides mobiiltelefoni kasutanud ligi 71 protsenti Eestis elavatest autojuhtidest. Neist 97 protsenti vastab kõnedele. Kasvavas trendis on just sagedaste mobiilikasutajate arv.

Politsei- ja piirivalveamet registreeris mullu 1413 liiklusrikkumist, milleks oli mobiiltelefoni kasutamine. Seaduse kohaselt on juhil keelatud tegeleda autoroolis toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita või hoida sõiduki liikumise ajal telefoni käes.

Kõrvaliste tegevuste tõttu juhtub uuringu andmetel Eestis iga päev keskmiselt 2,1 liiklusõnnetust. Lisaks sattus 2016. aastal 33 protsenti juhtidest tähelepanu hajumise tagajärjel ohtlikesse olukordadesse- kaldus oma sõidurealt kõrvale; ei märganud foori või liiklusmärki; äkkpidurdas, et eessõitjale mitte sisse sõita; eksis teelt; ei märganud jalakäijat või jalgratturit.

„Kui juhid, siis juhi“ liiklusohutuskampaania lõppeb 5. aprillil maanteeameti ning politsei- ja piirivalveameti koostöös toimuva üleriigilise Mobiilivaba päevaga.