Maamõõtjate lohakas töö ajab naabrid maasiilude pärast tülli
Maa-amet lahendab igal aastal kümneid naabrite piirikonflikte.
Maa erastati paarkümmend aastat tagasi kiiruga paberil oleva plaanimaterjali alusel ja naabrite eri arusaamad piiri kulgemisest ilmnevad nii hilja, et klaarimine läheb maksma palju raha ja närvirakke. Kohalik omavalitsus ei soovi süüd valesti või segastel asjaoludel koostatud piiriprotokolli pärast tavaliselt enda peale võtta.
Naaber pillub õuntega
„Naaber pillub mind seniajani õuntega,” kurtis Pirita linnaosa arendusnõunik Aare Ruubel. Tema kätte laekuvad sageli linnaosa piirivaidlused. Ruubeli isiklik õunasõda kuulub Eesti piirilahingute nn pehmesse peatükki, mille põhjustas naabri soov oma kuuri piirile liiga lähedale ehitada.
Pirita linnaosas tõuseb igal aastal päevakorda tosinkond teravat piirivaidlust. Kõige keevalisem koht on Mähe aedlinn, kus endistel aianduskruntidel asuvad ebapraktiliselt kitsad ja pikad krundid.
Võib juhtuda, et aastakümneid rahumeelselt koos elanud naabrid pööravad tülli alles siis, kui on otsustanud hakata kruntide vahele aeda rajama. Maamõõtjale maksta ei soovita, mistõttu võib piirikupits hakata üleöö justkui iseenesest asukohta vahetama.
Kõige enam ajab maaomaniku n-ö pöördesse olukord, kui ta on valmis maksma maamõõtjale, advokaadile ja ükskõik kellele, aga tulemuseks on null: selgub, et kahel naabril on ühele ja samale maasiilule sama palju õigusi.
Sarnane lugu juhtus Maardu linna Põldheina teel asuvate naabritega. Kunagiste aianduskruntide naabrid said erastamisel samasuuruste, ligikaudu 875-ruutmeetriste kruntide omanikeks. Krundid jagati laiali plaanimaterjali alusel, ilma neid kohapeal üle mõõtmata ja märgistamata. Kui naabrid elasid vanadest tavadest kinni pidades, siis nad ei hakanud omavahelist eraldusjoont maha märkima. Lähtuti määratlusest „ühest põõsast teise põõsani”. Ligi 15 aastat tagasi lasi üks naabritest, tõenäoliselt krunti müügiks ette valmistades, maamõõtjal piirikupitsad maasse lüüa. Mingisugusel arusaamatul põhjusel kinnitas Maardu linnavalitsus piiriprotokolli ilma naabriga kooskõlastamata. Tõenäoliselt omavalitsus ei täitnud seadust, et jälgida, et piiriprotokollil oleks mõlema naabri allkiri või et teine naaber oleks vähemalt informeeritud.
Möödapanek ilmnes alles nüüd, kui naaberkrundi ostnud uus omanik asus aeda ehitama. Nimelt oli maamõõtja löönud piirikupitsad nii, et uue naabri kavandatav aed oleks kõrgunud keset põlisasuka sirelipõõsast. Kontrollimisel selgus, et ühe naabri krunti oli suurendatud 36 ruutmeetri võtta, teise oma aga sama palju vähendatud.
Selgus tõsiasi
Kui põlisasukas pöördus oma õiguse maksmapanemiseks maa-ameti poole, selgus tõsiasi: viga on tõepoolest tehtud, kuid naaberkrundi heausksel uuel omanikul on valesti mõõdetud maale täpselt samasugune õigus, mistõttu piiritüli saab lahendada vaid Maardu linnavalitsust kaasates poolte kokkuleppel ja/või kohtus. Põlisasukas peab kogu loos süüdlaseks just linnavalitsust, kes eksliku piiriprotokolli kinnitas.
Linnavalitsusel puudub igasugune soov asuda patuoina rolli, sest Maardus tuleb endiste aianduskruntidega ette kümmekond ligilähedaselt sarnast vaidlusjuhtumit. „Omavalitsusel on piiriprotokollide puhul võimalik lähtuda maamõõtja tööst, kes on litsentseeritud ja pädev ning kelle tegevust kontrollib maa-amet,” selgitas Maardu seisukohta linnaarhitekt Riina Liivamägi. „Ennekõike peavad naabrid ise omavahel kokku leppima.”
Tüüpilisemad vead ja eksimused katastrimõõdistamisel
Vead katastrimõõdistamise tegemisel, sh piirielementide andmed ja piirimärkide asukoht maastikul ei lange kokku.
Varem paigaldatud piirimärkide asukohti ei selgitata välja ja pigem paigaldatakse maastikule uusi, n-ö dubleerivaid piirimärke vms.
Katastriüksuse moodustamisel ei ole piirimärke maastikule paigaldatud või paigaldatud piirimärgid on maastikul hävinenud või kasutajate poolt pahatahtlikult teisaldatud.
Üksuse piir kulgeb läbi ehitise, põhjuseks kas viga piiri määramisel või ei ole ehitustegevuses arvestatud piiri asukohaga ja on teadlikult ehitatud üle piiri.
Katastriüksuse piiriks on olnud maastikuelement, mille asukoht on aja jooksul muutunud või objekti enam ei eksisteerigi; väga sagedane olukord just teedega piirnevate katastriüksuste puhul.
Maaomanike vähene huvi piiri asukoha ja paigaldatud piirimärkide vastu maastikul.
Maaomanikud ei teadvusta oma kohustusi piirimärkide säilimise tagamisel.
On maaomanikke, kes ei tea oma maa piire, ei hoolda piirisihte ega tunne huvi piirimärgistuse asukoha ja hävinud piirimärkide taastamise vastu.
Katastriüksuse omanikud huvituvad pigem pindalast kui piiri asukohast maastikul: on olukordi, kus huvi piiri asukoha vastu tekib liiga hilja, s.o mitte katastriüksuse moodustamise ajal, vaid hilisema kasutamise või uue naabriga kohtumise ajal.
Piirimärkide hävitamine või tahtlik asukoha muutmine maaomanike või piirinaabrite poolt.
Piirimärke teisaldatakse kergekäeliselt (nt põhjusel, et kuna märk segas muru niitmist, tõstsin ta sinna kaugemale lillepeenra äärde).
Erinevatest moodustamisviisidest tingitud vastuolud piiriandmetes. Maareformi käigus on kasutatud erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taga ühtset mõõdistamistäpsust (nt aerofotogeodeetiline mõõdistusviis, mõõdistamine suvalises, kohalikus ja riiklikus koordinaatide süsteemis). Samuti on katastriüksusi moodustatud ka plaani- või kaardimaterjali alusel (s.o katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul).
Selle asemel, et maamõõtja teeks piiri asukoha maastikul kindlaks ja esitaks katastripidajale tegelikud andmed, tehakse need pigem katastripidajale „sobivaks” ja tagajärjeks on see, et andmed kaardil ja maastikul on vastuolus/erinevad.
Allikas: maa-amet
Maa-amet ei tee kõikidele kannetele välikontrolli
Agnes Jürgens
maa-ameti avalike suhete nõunik
Maakatastrisse on kantud üle
620 000 katastriüksuse ehk u 90% kogu Eesti pindalast.
Katastripidaja teeb kandeid vastavalt talle kande tegemiseks esitatud dokumentidele ja üldjuhul kande tegemise ajal välikontrolli ei tehta. Katastrikannet tehes eeldab katastripidaja, et maamõõtja või mõni teine dokumendi koostaja on esitanud talle õiged andmed. Kui katastriüksused on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, ei anna maa-amet üldjuhul hinnangut piiride asukohtade õigsuse suhtes maastikul.
Tänavu tehti maakatastrisse u 34 000 kannet, nendest u 400 kannet on seotud olemasolevatele katastriüksustele teostatud uue katastrimõõdistamisega. Maaomanikud või nende esindajad on pöördunud katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poole 53 korral.
