Tasuta ühistransport talvehooajal: bussiliinid valmistuvad selleks, et külma eest poevad bussi sooja kodutud
Soovimatu seltskond maakonnabussides pole mitte ainult külmaga kaasnev uus probleem, vaid Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piiri sõnul on nad sellega tegelema pidanud alates priisõidu alguspäevist. "Inimesed, kes varem ei sõitnud - nüüd on tasuta käes," piiritles ta kaasreisijate ja bussijuhtide rahurikkujateks mitte ainult asotsiaalid, vaid ka noorte seltskonnad. "Suvel noored sõitsid lusti. Risustati busse, loobiti asju. Joodi õlut," ütles ta.
Piir ütles, et märatsejate vaoshoidmiseks on peetud plaani panna bussidesse kaamerad. Agressiivsema seltskonna puhul peaks bussijuht ka politsei kutsuma, kuid õnneks pole seni seda ette tulnud.
Viljandi- ja Jõgevamaa bussides on keskmisest koledam hügieen vaid mõnel üksikul reisijal. "Pole probleeme olnud. Tallinnas on probleeme. Meie pole kokku puutunud," ütles viljandimaallaste transporti korraldav Kaupo Kase. Probleemi pole ka Jõgevamaal nende ühistranspordikeskuse juhatuse liikme Heldur Lääne sõnul.
Väikse koha võlu
"Mõnikord on maainimene ise see, kes haiseb," ütles Kase. Ta sõnul pole kaasreisijate häirimine tingimata asotsiaalsusest, vaid inimeste taustad on erinevad ja seal on ka terviseprobleeme, mis reisijatega bussiuksest sisse tulevad. "Ise olen näinud. Oli üksik vanamees uriinipidamatusega," rääkis Kase mõningatest paratamatustest, mida tuleb inimlikult hinnata.
Jõgevamaal täidavad Heldur Lääne sõnul bussis käskijate-keelajate rolli kaasreisijad tihti ise. "Sina, Jaan, peale ei tule," meenutas ta, kuidas purjus mehel oli kästud enne bussile tulemist kaineks saada. Või kuidas ühel teisel mehel kaasreisijad heeringakotti istmele ei lubanud panna. "Siin istume meie," tegi ta käskijast külanaise häält järele.
"Oma kandi inimesed kõik. Väikse koha võlu," ütles ta ning juhtis tähelepanu, et pigem on probleeme naabermaakonnas Ida-Virumaal.
Viimase ühistranspordikeskuse juhi Monika Helmeranna sõnul saadi mõne nädala eest kokku maanteameti ja politsei esindajatega, et "purjus inimesi, eluheidikuid, narkomaane ei võetaks peale." Tulemuseks uued veoeeskirjad. Helmeranna sõnul õnneks nii kaugele mure reisijatega läinud pole, et pidanuks politseid neile kutsuma. "Ptüi, ptüi, ptüi," lisas ta.
Kedagi maha ei jäeta
Vastutus korra üle jääb igal juhul bussijuhi kanda. "Bussijuhi otsus on see, mis ta ette võtab. Ta saab ka hästi aru oma tegevusest," ütles Kaupo Kase. Hinnang tuleb teha vastavalt olukorrale, seda tõdesid ühistranspordikeskuste juhid kui ühest suust.
"Musta riidega või purjus peaga bussi peale ei tulda," ütles Heldur Lääne. Ent alkoholilõhnadega on ta sõnul keerulisem, neist ei pruugi kohe aru saada. Ja kui reisija ongi pisut napsune, aga kedagi ei häiri, siis pole tema sõidutamisest ka probleemi.
Küll aga oli kõhkluskoht kõigile asotsiaal keset talve. Päris hea meelega teda bussile lubada ei saa, aga inimest hange külmetama ei taha keegi jätta. "Kui linnas on võimalik jalgsi kõndida, siis maal ju ei saa," lubas Tõnis Piir häda korral Tartumaal siiski kõik peale võtta. "Maha kedagi ei jäeta." Lõpuks peab kõigi hinnangul siiski otsuse tegema bussijuht ning kasutama selleks inimlikkust.
