Maa õiendas orkaani abil arveid

Ühendriikide idarannikut armutult tuuseldanud orkaan Katrina on arve, mille loodus esitab kasvava CO2 emissiooni ja globaalse kliimasoojenemise eest, leiab ühiskonnateadlane Jeremy Rifkin.

Tulevikus vaadatakse Katrinale tagasi kui fossiilsete kütuste ajastu “murdepunktile” — momendile, mil Ameerika üldsus heitis kõrvale mugava müüdi, justkui nafta-ajastu lõpp ning globaalse kliimasoojenemise kataklüsmilised tagajärjed oleksid veel kauge tulevikumuusika, nendib Rifkin Eesti Päevalehe arvamusküljel.

See koletislik torm oli meie endi looming, leiab Rifkin. „Me oleme juba pea terve inimpõlve vältel väga hästi teadnud kliimasoojenemise laastavat mõju. Kuid me ei hoolinud sellest teadmisest mitte kübetki.”

„Häbi Ameerika Ühendriikidele ja teiste riikide inimestele — me ei ole üksi –, kes on planeedi heaolule eelistanud omaenda lühiajalisi kapriise ja võite,” kirjutab Rifkin.

Me oleme sattunud kahe tormi vahele, nendib autor. „Ühest küljest on globaalne naftanõudlus — esmakordselt ajaloos — ületamas globaalset nafta pakkumist. Naftabarreli hind maailmaturul on lähenemas 70 dollarile.”

Naftaajastut on Rifkini sõnul jäänud veel paar kümnendit — ja sellel on maailmamajandusele, mis sõltub peaaegu täielikult fossiilsetest kütustest, kurjakuulutavad tagajärjed. Meie planeet on ka ülekuumenemas, jättes meid uue — ettearvamatu — ajalooperioodi lõksu.

Rifkin kutsub USA presidenti George W. Bushi üles nägema Katrina antud õppetunni tõsidust. „Me peame mobiliseerima kõik oma võimed ja energia — ning pühenduma sellele, et võõrutada Ameerika ja kogu muu maailma inimesed naftatoru otsast, mis ohustab kõigi olendite tulevikku maal.”

Rifkini sõnul peavad inimesed loobuma oma amoraalselt energiat ületarbivast elustiilist. „Kutsu meid üles, et me hoiaksime kokku fossiilseid kütuseid,” ärgitab ta Bushi.

„Koosta meile kava, mis aitaks Ameerikal jätta hüvasti fossiilsete kütuste ajastuga, hakates kasutama uusi taastuvaid energiaallikaid ja vesinikuenergiat. Me ootame…”