Maa-amet kinnitab, et nende poolt ei ole ega tule kampaania korras vanade kohanimede muutmist. "Vanu kohanimesid kaitseb Eestis seadus ja need on kahtlemata osa meie pärandist, mida tuleb hoida. Keeleliste vormide osas annavad omavalitsustele nõu Eesti Keele Instituudi eksperdid, mitte Maa-amet," teatas Maa-ameti pressiesindaja.

Aadressiandmete korrastamine on Eestis omavalitsuste pädevus (loomulikult maaomanikku kaasates, nagu seadus ette näeb) ning seda on tehtud alates 2009. aastast.

Peamiselt on olnud tarvis ära parandada õigekirjalised apsud - suur-ja väiketähed, täht- ja numbrilisandid, võõrtähtede kasutamine jne; samuti on korrastamist vajanud paljud tehniliste objektide aadressid, näiteks alajaamade, mastide, teede nimed.

Aadressiandmetega on Maa-ameti sõnul viimastel aastatel tegeletud eelkõige selleks, et erinevates andmebaasides tähistaks üht ja sama kohta üks ja sama aadress, et tuletõrjeauto ja kiirabi jõuaks hädaolukorras samasse paika, või et kuller satuks kaardilt aadressi otsides õige maja ukse taha.

Et omavalitsustel oleks oma ülesande täitmiseks olemas ühtne tehniline platvorm, lõi Maa-amet elektroonilise kohanimeregistri ja aadressiandmete süsteemi. Praeguseks on elektroonilisse süsteemi kantud ka Eesti keele instituudi keelelised juhised.