Kolga on üks neist, kelle taga sõjaväeluurajad kõige usinamalt nuhkisid. Kuigi prokuratuuri algne uurimine tuvastas, et kaitseväeluurajad tegelesid jälitusega ebaseaduslikult, lõpetati kriminaalasi, sest väidetavalt ei saanud luurajad oma tegevuse ebaseaduslikkusest aru, kirjutab Eesti Päevaleht.

“See on õige, et prokuratuur jättis mu kaebuse rahuldatama, kuid see on kodanik Kolga enda asi ja ma ei taha seda praegu kommenteerida,” lausus Kolga ning lisas, et enne järgmise otsuse tegemist tahab ta konsulteerida veel oma juriidiliste nõustajatega.

Kui Kolga soovib, et prokuratuur kaitseväeluurajate kriminaalasja taas käivitaks, on tal võimalus esitada protest ringkonnakohtusse. “ Mul on valida kahe variandi vahel: kas kaevata edasi või mitte. Aga ma ei saa praegu öelda isegi seda, kuhu poole otsus kalduma hakkab,” rääkis Kolga ning lisas, et ta ei ole veel mingisugust otsust ta langetanud.

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et Kolga ei nõustunud oma kaebuses prokuratuuri seisukohaga, et jälitustegevust korraldanud ametnikud ei saanud aru oma tegevuse ebaseaduslikkusest.

“Riigi peaprokurör tugines oma määruses muu hulgas Riigikohtu praktikale, mille järgi tulenevalt kaitseväelise käsuliini eripärast ja kaitseväes valitsevast ainujuhtimise põhimõttest puudub kaitseväelasel erinevalt nii-öelda tsiviilasutuste töötajatest õigus ja võimalus analüüsida väga põhjalikult talle antud teenistusalaste käskude seaduslikkust,” lausus Aas. “Käsualune peab täitma vastuvaidlematult kõik ülema käsud, välja arvatud ilmselgelt kuritegelikud käsud.”

Aas lisas, et kõnealuste tegude toimepanemise ajal valitses kaitseväeluure osas selgelt puudulik ja vastuoluline õiguslik regulatsioon, millele on viidanud ka õiguskantsler.

Kaks nädalat tagasi prokuratuuri kuueleheküljelise põhjenduse kaebuse rahuldamata jätmise kohta kätte saanud Kolgal on aega juuni keskpaigani otsus edasi kaevata.