Luterliku kiriku kogudused elavad annetustest
„Nimelisi annetusi on vähem, kui varem, aga anonüümsete annetuste hulk on kasvanud. Selles suhtes on rahvas lahke,“ rääkis EELK avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru Delfile. „Inimesed ei taha deklareerida oma kogudusse kuuluvust, aga oma kohalolekuga deklareerivad nad, et neile läheb see asi korda.“
Kui jumalateenistuste arv näitab viimastel aastatel kahanemise trendi, ulatudes mullu 15 772ni, siis kirikus käivate inimeste arv on hakanud majanduskriisi ajal tõusma. Seda näitab näiteks armulaual käinud inimeste arv, mis ületas eelmisel aasta 133 000 piiri.
Kõikides EELK kogudustes on liikmeid kokku 162 791, mida on enam kui 6000 võrra vähem kui 2009. aastal. Tuhkru sõnul on see suur hulk inimesi, kes ennast kirikuga on sidunud. Neist liikmemaksu maksab tema sõnul umbes 35 000 inimest.
Võrdlus parteidega
Tuhkru tõi võrdluseks parteid. „Meil pole palju parteisid, kelle oleks üle 10 000 liikme ja kui me liidame ka kõik parteid kokku ja vaatame, kes teevad liikmeannetusi, siis ma usun, et see summa on väiksem, kui kirikule tehtud annetused kokku,“ arutles ta. „Kirik elabki ainult vabaannetuste toel.“
Ka võrdles ta näiteks leerikooli ükskõik millise kurusega, mille eest inimene on valmis maksma, aga miks siis mitte leerikooli eest. Mingit ühtset kehtivat hinnakirja Tuhkru sõnul kirikutel pole ja nii võib iga kogudus ise vastavad parameetrid paika panna.
„Laulautusi me ka ei tee tasuta,“ tõdes ta. „Proovi sa minna õnnepaleese ja öelda, et sa tahad tasuta abielutunnistust.“ Küll aga vanainimesi, kes on kirikuga seotud olnud, saadab kogudus viimsele teekonnale sümboolse summa eest või suisa tasuta.
Ka töötab iganädalaselt kiriku juures ligi 900 vabatahtlikku, osaledes kas siis heakorrastamises, vanade ja abivajajate aitamises, laste- ja noortetöös juhendajana, kirikuvalvuri või kiriku tutvustajana.
Annetatud rahast toetatakse lapsi, vanureid, remonditakse kirikuid, makstakse elektri ja kütte eest, loetles ta. „Kirikut nähakse nii avaliku asjana, et siin peab kõik tasuta saama, aga tegelikult see ju nii ei ole. Eesti Energia ei ütle kirikule, et „me toetame teid“,“ sõnas Tuhkru ja lisas, et mõndel üksikutel kogudustel on natuke rohkem raha, kuid enamasti on seda siiski pigem vähe.
Kirikumaks on koguduseti erinev
Kirikumaks on koguduseti erinev. „Mõned küsivad 10 eurot,“ rääkis Tuhkru. „Pühavaimu koguduse kesmine annetus on üle 50 euro. Siin ei ole piiri, keskmiselt on see 20 kuni 50 eurot aasta. Suured kogudused toetavad ka väikeseid kirikuid.“
Maal tuuakse tema sõnul kogudustesse ka mune ja kartuleid ja mõni koguduse liige tasub näiteks ahjupuudes, mida sama moodi jagatakse vaestele, kirikuõpetaja saab sellest kõige vähem. Õpetaja palk on tema sõnul Eestis miinimumpalga tasemel. „Häda ja õnnetus, kui tal on abikaasa ja lapsed, keda üleval pidada,“ lausus Tuhkru.
„Vaimutoit on samamoodi kallis, inimesed töötavad ja muinsuskaitse on kohe vanade majade ülalpidamise juures kallal,“ kõneles ta ja märks, et tööjõukulud moodustavad EELK kuludest 35 protsenti ja kulud kinnisvarale 39 prostenti. „Kinnisvarast suur osa on just muinsuskaitse all olevate hoonete remont ja haldamine,“ laisas Tuhru, kelle sõnul saab kirik eraldi toetust erinevate projektide raames.
Toetused projektidele
Näiteks altarite, kantslite, maalide, ikoonide, armulauariistade, lühtrite ja skulptuuride restaureerimiseks või konserveerimiseks on programmi raames eraldatud üle 3,6 miljoni krooni, millest 2,5 miljonit krooni on läinud EELK sisustuse restaureerimiseks. Ühtekokku on töid teostatud üle 170 kunstiteose ja sisustuselemendi juures.
Kui aastate eest koostatud investeeringute kava järgi vajaksid Eesti kirikud umbes 600 miljoni krooni aastateks 2004-2014, siis praeguseks on sellest investeeritud üle 100 miljoni. Ka kultuuri ja siseministeeriumi kaudu toetatakse teatud projekte väga sihtotstarbelised toetused alates objektide restaureerimisest kuni muusikaürituste korraldamiseni.
Viimastel aastatel on maakogudused saanud raha Euroopa Liidu struktuurifondidest ning Tallinnas Kirikute Renessansi projekti kaudu, mis on kirikuid väga tugevasti aidanud.
Kirik saab Tuhkru sõnul ka välistoetusi eeskätt sõpruskogudustelt Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Näiteks 2009. aastal oli see umbes kümnendik kogutuldest, kuid on varasematel aastatel olnud suurem ning just nende ja paguluses elanud eestlaste rahadega tehti 1990ndatel hädatarvilikud tööd tagastatud pastoraatides ja kirikuhoonetes.
„EELK omade kontaktide ja ressurssidega on ajaloolisi hooneid remontinud väga suurtes mahtudes ning see summa ulatab kümnendi jooksul umbes 250 miljoni kroonini,“ tõdes Tuhkru.
2009. aasta aruande põhjal olid EELK 166 koguduse kõik tulud kokku 99 miljonit krooni, millest 36 protsenti moodustasid liikmeannetused ja korjandused, 14 protsenti kohalikelt omavalitsustelt saadud rahad koos kalmistute haldamisega, viiendiku kinnisvaratulud, välistoetused 11 ja muud tulud 19 prostenti.
