Lumised talved jäävad minevikku

Viimase poole sajandi jooksul on Eesti kliima muutunud tunduvalt soojemaks, kliimauurijate hinnangul jätkub soojenemine edaspidigi ja lumised talved jäävad minevikku.

Kuigi möödunud sajandi kõige soojemad talved jäid Eestis 1980. aastate lõppu ja 1990. aastate algusse, on siinne kliima soojenenud kogu viimase poolsajandi, ütles pühapäeval ilmahuviliste kokkutulekul Tartu ülikooli geograafia instituudi dotsent Jaak Jaagus.

Jaaguse andmeil on lumikatte kestus praegustel talvedel Sõrves 36 päeva võrra lühem kui möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel, kirjutas Eesti Päevaleht.

Eesti keskmisena on lumikatte kestus alates 1950. aastast vähenenud 20 päeva võrra ning talve keskmine temperatuur tõusnud 3,3 kraadi võrra.

Rannikul on Jaaguse andmeil poole sajandiga märkimisväärselt vähenenud jääpäevade arv, kuid paraku on samal ajal kasvanud sademete hulk ning tormipäevade arv. Meteoroloogid on mõõtnud Vilsandil keskmiselt 8,3 talvist tormipäeva, mis on 88 protsenti enam kui 1950. aastal.

Soojem kliima on kaasa toonud juba väikseid muutusi Eesti loomastikku ja taimestikku. Samuti on pehmete talvede tagajärjel metsade alumises rindes kasvamas ohtralt väikesi tammesid.

Klimatoloogid ei usu samas, et selline järsk soojenemine Eestis veel jätkuks. Jaagus lisas, et järsk soojenemine leidis Eestis aset juba 1980-1990 aastatel ning pole välistatud, et tulemas on veel ka pakaselisi talvesid.

Kaugemas perspektiivis muutub tema sõnul kliima ikkagi soojemaks.

Kliimauurijate hinnangul on aastal 2100 talved soojad ning sademete- ja tormiderohked. Lumikate väheneb eriti Lääne-Eestis, kus järgmisel sajandil suusaspordiga enam eriti tegeleda ei saagi.

Vähene lumikate toob talvel Eestisse pika pimeda aja, mis suurendab inimestel depressiooni. Halveneb taliviljade talvitumine ning kevadist suurvett õnnestub järjest vähem näha.