Luman märkis oma kõnes konverentsil "Eesti pärast eurot", et Eestis on kõvasti puudu argumenteeritud diskussioonist. "Ma rõhutan, et diskussioonist puudu ei ole, ämbriga andmist on kogu aeg, aga argumentidest on puudu," sõnas Luman.

"Ka nii suur majanduskriis ei ole Eestile nii suur oht, kui rumalus," sõnas suuettevõtja.

Lumani sõnul on Eesti hädaks see, et meil käib pidev valimiskapaania. Riiki ei saa jätkusuutlikult valitseda, kui otsused on tehtud ühe, kahe, kõige kõvemal juhul nelja aasta peale, peaks aga olema 10-20 aasta peale, rääkis Luman.

"Minu meelest on kõige efektiivsem riigivalitsemise vorm valgustatud diktatuur, aga siin on mitu aga - kust sa selle diktaatori saad, endal on ka parasjagu muud tegemist, peale selle kipub see valgus diktaatoril silmist kaduma niipea, kui juhtkangid kätte saab," sõnas konverentsi moderaatori poolt humoristina tutvustatud Luman. "Ega meil muud üle ei jää, me peame selle parlamentaarse vabariigiga edasi mürama."

Akadeemik ja minister Jaak Aaviksoo märkis oma esinemises, et kõige tõsisemad probleemid on seotud strateegilise juhtimisega - ei erakonnad ega valitsus suuda strateegilisi arengukavu koostada. "Kes ei usu, lugegu enda või oponentide programme," märkis Aaviksoo.

Paraku peab ütlema, et kvalitatiivselt uut ehk ühiskonda muutvat või protsesse käivitavat arengukava ei ole tootnud ka akadeemiline maailm, nentis minister.