Lukas: venelased ja ameeriklased on hingesugulased
Täna ilmus mainekas USA päevalehes New York Times artikkel, milles võetakse kaastundlik hoiak Eesti vene koolide õpetajate suhtes, kes peavad riigikeele selgeks õppima ja kardavad keeleinspektsiooni kontrollkäike.
Lukase sõnul avaldatakse USA lehtedes aeg-ajalt selliseid kirjutisi, sest kultuurikontekst on sobiv. "Sealsed lugejad ootavad suure rahva vaatepunkti ning Ameerika Ühendriikide ja Venemaa ühiskonnad seavad eri standardeid suurtele ja väikestele. USA-s ei kujutata ette, et seal saaks hakkama ilma inglise keeleta ja Venemaal omakorda ilma vene keeleta. Seetõttu nõutakse väikestelt rahvastelt nende keele ülevõtmist."
"Samas võiks nad austada väikeste rahvaste enesemääramisõigust. Mind häirib see šovinism, mis on mõlemas suurriigis ühtmoodi levinud ja mida kajastab ka sealne ajakirjandus," ütles Lukas Delfile.
Haridusministri kinnitusel on õpetajatele antud eesti keele õppimiseks aega aastaid ja tema sõnul pole keeleinspektsioon kindlasti repressiivorgan, mis on suunatud ühe rahvusrühma vastu. "Keelenõuded on Eesti ühiskonnas väga kaua kehtinud ja olnud teada nii õpetajatele kui ka koolidirektoritele. Keeleinspektsioon on suhtunud väga mõistvalt nende täitmisse, sest vanemas keskeas ja vanematel pedagoogidel on tõesti raske eesti keelt omandada."
Lukase kinnitusel jätkab Eesti kriitikast hoolimata ühtse koolisüsteemi loomist. "Kuna Eestis on riigikeel eesti keel, siis kindlasti peab see olema haridussüsteemi läbiv joon, et pedagoogid oskavad eesti keelt. Püsivalt Eestis töötavad pedagoogid peavad eesti keelt oskama juba sellepärast, et olla Eesti ühiskonnaga kontaktis, sest kui nende jaoks on siinne ühiskond võõras, siis nad kannavad selle võõristuse üle ka õpilastele," märkis ta.
Koolid võiks ühendada
"Igasugune rahvusvaheline surve ei muuda meie seisukohta, et venekeelsetes gümnaasiumides tuleb samm-sammult üle minna eesti õppekeele," märkis haridusminister. Lukase sõnul peaks enamik ehk 60 protsenti õppetööst toimuma riigikeeles 2011/2012 õppeaastal, kusjuures üleminek algas 2007. aastal.
"See üleminek on olnud nii mõistlik, kuna koolide juhid ning ka suurem osa vanemaid saavad aru, et eraldi venekeelsel gümnaasiumil ei ole Eestis perspektiivi, sest kvaliteet hakkab langema," tõdes minister. "Venekeelsetele õpetajatele ei tehta eraldi täiendkoolitust ja ka õppematerjale on topelt raske muretseda, seda enam, et venekeelsete gümnaasiumide sisseastujate arv on järsult langenud – kolme aastaga poole võrra."
Lukas tõdes, et vene koolide õpetajate keeleoskus on praegu veel probleem, kuid üha rohkem õpetajaid omandab eesti keele. Haridusministri sõnul on näiteks Tallinnas ja Kohtla-Järvel üks lahendus väikese õpilaste arvuga vene gümnaasiumide ühendamine, mis võimaldaks omakorda ka kokku panna õpetajate kaadri, kes oskab hästi eesti keelt.
Kõige olulisemaks nimetas aga Lukas vene noorte tuleviku kindlustamist. "Me ei saa venekeelsetest kodudest tulevaid noori seada halvematesse konkurentsitingimustesse, sest nad ei oska eesti keelt," märkis ta.
