Aasta alguses toonase haridus- ja teadusministri Mailis Repsi algatusel seisma pandud õppekava arendatud versiooni eesmärk on ka praegu saavutada üldhariduskoolides õppeaineteülene ja senisest integreeritum koolisüsteem, kirjutab Eesti Päevaleht.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Katri Raigi sõnul on viimastel aastatel nii ministeeriumi, Tallinna ja Tartu ülikooli kui ka teiste ühiskondlike gruppide osalusel väljatöötamisel olnud õppekava vaja viia parlamendi ette veel tuleval aastal, et ühiskonnas saabuks selgus, mida ja kuidas peaks koolides õpetatama.

Raigi selgituste kohaselt määratleb õppekava üldosa, mida, kui palju ja mis põhimõtete alusel koolides õpetatakse. “Põhimõtteliselt on õppekava üldosa valmis ja me ei asu seda väga muutma, kuid see vajab läbirääkimist ja osapooltega kooskõlastamist,” lisas Raik.

Praegu kehtiv õppekava üldosa ja paljud ainekavad, mis kirjeldavad, mida ühes konkreetses õppeaines õpetatakse, on kehtinud peaaegu muutumatuna alates 1990. aastate keskpaigast. Raigi sõnul on ühiskond ja haridussüsteem aga oluliselt edasi arenenud ning praegune õppekava pärsib hariduse kvaliteeti.

“Samas ei saa õppekavaarendusega uisapäisa kiirustada ning praeguste plaanide kohaselt ei asuta koolides uue õpekava järgi tegutsema enne 2010/2011. õppeaasta algust,” lisas Raik. Kuna uus õppekava sunnib muutma ka ainekavasid ning see tähendab ka kooliõpikute ümberkirjutamist, võtab kogu tegevus Raigi sõnul lihtsalt aega.

Samuti peaks ministeeriumi hinnangul toimuma üleminek uuele õppekavale järk-järgult, mis tähendab, et 2010. aasta sügisel asutaks uue õppekava järgi õppima esimeses, neljandas, seitsmendas ja kümnendas klassis. Enne uuendatud õppekava vastuvõtmist tuleks Raigi arvates täiendada ka õpetajate koolitussüsteemi.

Uue õppekava vajadust on eri haridus- ja teadusministrid ning ka õpetajad ja hariduseksperdid selgitanud asjaoluga, et praegune õppekava ühes ainekavadega keskendub liigselt faktiteadmistele ja on liiga mahukas ning eri ainekavad on integreerimata. Raigi sõnul on tarvis, et arendatud õppekava suudaks leida tee, kuidas erinevaid teadmisi ühest asjast saaks anda eri õppeainetes.

“Kõige olulisem on siis saavutada ühiskondlik kokkulepe — mida ühiskond koolilt ootab,” lisas Raik.

Haridus- ja teadusministeerium jätkab diskussiooni õppekavaarendamise osas juba jaanuari keskpaigas. Riiklik õppekava nõukogu koguneb aga veebruaris.

Praegune õppekavaversioon on valminud riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ning Tartu ülikooli õppekava arenduskeskuse koostöös.

Kas riigieksamid vabatahtlikuks?

Haridus- ja teadusministeerium kavandab koostöös riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusega gümnaasiumi lõpetamiseks tarviliku riigieksamisüsteemi muutmist.

Ministeeriumi asekantsleri Katri Raigi sõnul on tööversioonina vaagimisel kaks äärmust — kas jätta riigieksamid täielikult vabatahtlikuks või muuta lisaks kirjandile tulevikus kohustuslikuks ka matemaatikaeksam.

Eksamikeskuse direktor Robert Lippin ütles, et eksamite kohustuslikkus või vabatahtlikkus on hariduspoliitiline otsus, mille langetab haridus- ja teadusminister. “Praegu ei ole sellist muudatust tehtud,” lisas Lippin.

Raigi sõnul ei tasu ühiskonnal kiireid muudatusi eksamisüsteemi muutmisel oodata, sest iga eksamikorda muutev otsus saab rakenduda alles kolme aasta pärast.

“Praegu gümnaasiumis või keskkoolis õppivaid õpilasi need otsused ei puudutaks,” lisas Raik.

Lippini arvates peaks iga õppeprotsess lõppema hindamisega ning kokkuleppe küsimus on selles, kas need on riiklikud eksamid või siis kooli korraldatavad.

Raigi sõnul sooviks riigieksamite ärajätmist õpilasi esindav liit. Matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmisest on rääkinud aga Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud eesotsas Mart Laari ja Juhan Partsiga.