Lukas kirjutab Postimehe arvamusveerul, et Reformierakond kaasas Jürgen Ligi valitsusse vaid propagandistlikel eesmärkidel — tutvustamaks avalikkusele partei programmilisi seisukohti palgaarmeele ülemineku üldisest kasulikkusest. „Edasiviiva töö tegemise on valitsus küllap poolteist aastat enne valimisi juba lõpetanud,” nendib ta.

Miks muidu tahavad pea- ja kaitseminister algatada laiaulatuslikku arutelu kõigest aasta pärast seda, kui nende enda erakonna üle-eelmine kaitseminister Margus Hanson kinnitas kaitseväe arengukava, mis peaks jõus olema 2010. aastani.

Tolles arengukavas on kohustuslik ajateenistus ilusasti omal kohal. „Seega oleks valitsusel elementaarne kohustus töötada selle nimel, et praegune kaitsevägi võiks rahulikult areneda,” nendib Lukas.

„Huvitavat diskussiooni võib ühiskonnas muidugi pidada, kuid pea- ja kaitseministri tasemel riigi kaitsevõimet puudutavate poliitiliste avalduste tegemist, ilma süvaanalüüsita reformi võimalikest tagajärgedest, võib pidada riigivastaseks tegevuseks,” leiab ta.

Lukase sõnul on elu näidanud, et jutud palgaarmeest kasvatavad hüppeliselt armeeteenistusest eemale hoidvate noormeeste arvu, mistõttu võetakse rohkem vastu neid, kes on sõjaväeks kõlblikud piirangutega.

Palgaarmee ei pruugi sõdurite taset tõsta, sest soomlaste tehtud uuringu kohaselt tulevad sellisele tööle vaid need noored, kes ei ole huvitatud õppimisest ja karjäärist. „Nemad aga ei ole ka parimad sõdurid,” nendib Lukas.

Kui edaspidi ajateenistust ei oleks, hakkaksid kahanema ka reservüksused, võime täita välismissioonide kohustust, ohvitserkonna järelkasv ja ohtu seataks eestikeelne sõjaline haridussüsteem, hoiatab Lukas.

Kogu rahvusvaheline kogemus on näidanud, et võitlusvõimeline palgaarmee läheb maksma oluliselt rohkem kui võitlusvõimeline rahvakaitsevägi, nendib Lukas. „Kui aga hiljem tagantjärele selgub, et mõttekat palgaarmeed ei suudeta ülal pidada, on ajateenistuse põhimõtete taastamine juba väga raske.”

Uuringud on näidanud, et noormeeste kaitsetahe on peaaegu üks-üheselt sõltuv sellest, kas nad on kaitseväes teeninud või mitte. Kes ajateenistusse ei läinud, ei näe ka põhjust riiki kaitsta, selgitab Lukas. „Kui valitsus asub tõesti eesti rahva sisulist desarmeerimist ellu viima, teeb ta seda ilmselt kusagil mujal valminud plaanide järgi. Oma rahvas talle sellist mandaati andnud ei ole!”