Lukas: ajalooõpetajad „kapist välja”

Täna Pärnus Eesti Vabariigi ajaloo teemalist konverentsi avades kutsus minister Tõnis Lukas ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid üles „kapist välja” tulema ja aktiivsemalt ühiskonnas toimuvate protsesside osas sõna sekka ütlema.

„Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate pilk Eesti tulevikuvõimalustele on oluline — Te ju realiseerite enda suhtumisi niikuinii oma õpilaste maailmapildis,” märkis Lukas pressiesindaja teatel. „Teie antud impulssidest sõltub ka see, kas järgmised põlvkonnad armastavad või vihkavad Eestit. Kas Eesti iseseisvus on neile püha või tühiasi! Teie ettevalmistus annab teile võimaluse tuletada oma hinnanguid Eesti arenguteedele ammutatud ajalooalasest teadmisest ja võrdlusest teiste ühiskondadega. Tulge kapist välja — öelge sõna sekka!”

Lukase sõnul on küps ühiskond see, kus me teeme kõike rahulikult ja tasakaalukalt. See, kas Eesti ühiskond tervikuna on piisavalt küps, selgub ohu olukorras, nii nagu selgus ka 1991. aastal, mil erimeelsused suudeti lahendada rahumeelselt. „Ühtemoodi hakkame me olukordi hindama ikka alles siis, kui siin elavad teiste rahvuste esindajad hakkavad ennast pidama Eesti elanikeks sel määral, et tekib kuuluvustunne just siinse ühiskonnaga — mitte nii, et kuulun Venemaale, aga seda lapikest siin pean oma kodumaaks.”

Juba Eesti riigi loojatele oli teada kaks raskust omariikluse teel: esiteks väike rahvaarv täiemõõdulise riigi jaoks, teiseks paratamatu asend Venemaa imperialistlikus huvisfääris. Aastatuhandetepikkune peremehetunde kujunemine omal maal, keel, kultuur, harjumine siinse majandusruumiga — need teevadki riigist riigi ehk panevad aluse ühiskondlikule kokkuleppele selle riigi vajalikkusest. Riigi eripärast tulenevad ka meie haridussüsteemi ees seisvad ülesanded.

Praegu on Eesti haridustase teiste riikidega võrreldes üsna kõrge. Möödunud aastal oli meil kõrgharidusega 15-64-aastaseid inimesi 27,3% elanikkonnast ning selle näitajaga olime Euroopa Liidu riikide seas kuuendal kohal. Samas näitab meile ohumärki üks teine näitaja — madala haridustasemega noorte hulk, mis on vaatamata paranemisele ikka murettekitavalt suur. „Teen ettepaneku arutada kohustusliku kooliea tõstmist 18. eluaastani, mis sellega seonduvate sammudega aitaks noori hoida liig vara ja ettevalmistamatult tööturule sattumise eest,” ütles Lukas.

Minister lisas, et fiskaalfundamentalistid võiksid tähele panna, et meie majandusime ei saa lõputult rajaneda ainult rahanduspoliitika väärtustamisele. „Kui meie riigi panus haridusse ja teadusesse senisega võrreldes veelgi väheneb, hakkab see pöördumatult mõjutama ka meie majanduspartnerite piiblit — reitinguagentuuride pandud hindeid. Ei saa ennast petta — parim majanduspoliitika on ikkagi hariduspoliitika,” väitis Lukas.

Täna ja homme Pärnu kontserdimajas toimuv konverents „Eesti 20. sajandi ajaloo sõlmpunktid” on sissejuhatuseks Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise raames peetavale koolikuule.