“Eesti peaks selgelt vältima USA või siis Saksamaa või Prantsusmaa poolele asumist,” ütles Luik TV-3 uudistele. Luik tunnistas samas, et Iraagi kriis on tugevalt lõhestanud läänemaailma ühtsust, ka NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust.

Välisminister Kristiina Ojuland ütles teisipäeval samuti, et Eesti peaks hoidma Iraagi sõja puhkedes madalat profiili ja arvestama oma rahvusvahelise positsiooniga.

“Arvestades Eesti väiksust, ei peaks meie katsuma kedagi suunata,” ütles Ojuland ajakirjanikele.

Ojuland lisas, et Eesti peab Iraagi sõja küsimuses konsultatsioone ka Vilniuse grupi riikide esindajatega, kuid ta ei soovinud kommenteerida võimaliku uue avalduse tegemist.

USA välisminister Colin Powell nimetas teisipäeval kolme Balti riiki Ühendriikide liitlastena Iraagi vastases sõjas, kokku märkis Powell Iraagi vastase koalitsioonina 45 riiki.

Kolmkümmend neist riikidest, mis on pakkunud sõjategevuseks vägesid, ülelennuõigusi, logistikatuge ja abi ning Iraagi sõjajärgse taastamise projekte, on nõus enda avaliku nimetamisega. Viisteist riiki soovivad esialgu anonüümseks jääda, selgitas Powell AFP teatel.

USA välisministeerium avaldas riikide nimekirja, kes on avalikult liitunud “Iraagi vahetu desarmeerimise koalitsiooniga”.

Nimekirjas on Afganistan, Albaania, Austraalia, Aserbaidžaan, Bulgaaria, Colombia, El Salvador, Eritrea, Eesti, Etioopia, Filipiinid, Gruusia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jaapan, Lõuna-Korea, Läti, Leedu, Makedoonia, Nikaraagua, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari ja Usbekistan.

“Loodan, et nad saavad teha kõik, mis nende võimuses, et toetada koalitsiooni sõjaliselt, diplomaatiliselt, poliitiliselt ja majanduslikult,” ütles Powell.

USA president Geroge W. Bush kuulutas ööl vastu teisipäeva Iraagile sõja, nõudes Iraagi diktaatori Saddam Husseini ja tema lähedaste lahkumist riigist 48 tunni jooksul. Hussein teatas, et ei lahku riigist ja seetõttu võib USA rünnata Iraaki ööl vastu neljapäeva.