Kui võtta Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu lubadusi sõna-sõnalt, tuleb uuel valitsusel jagada laiali rohkem raha, kui riigi rahakott võimaldab. Rahandusministeeriumi optimistliku, enne Iraagi sõda tehtud prognoosi kohaselt laekub riigile tuleval aastal tuludena 44,4 miljardit krooni, mis on tänavusest viis miljardit krooni enam, kirjutab Eesti Päevaleht.

Valdav osa sellest summast on ette ära jagatud. Suure osa eelarve kasvust neelab pensionitõus. Eestil tuleb tasuda ka kuni miljardi krooni suurune Euroopa Liidu liikmemaks ning suunata suuri summasid euroliidu abiprojekte kaasrahastamiseks. Oma osa nõuab ka kaitsekulutuste taseme säilitamise kohustus.

”Sõltumata sellest, milline koalitsioon hakkab koostama järgmise aasta riigieelarvet, on uute heade algatuste rahastamine väga piiratud,” ütles rahandusministri nõunik Anneli Rõigas. “Selleks vajalik raha tuleb kokku hoida millegi muu arvelt.”

Eelarve panevad tugeva koormuse alla tulumaksureform ja sünnitajatele emapalga sisseseadmine. Esimene veksel tähendab enam kui miljardi krooni ja teine kuni 500 miljoni krooni suurust miinust.

“Me tuleme sellega toime,” väitis eile tõenäoline tulevane peaminister Juhan Parts. Tema sõnul lähtuti leppe koostamisel “finantsprojektsioonist” ja rahandusministeeriumi nelja aasta eelarveprognoosist.