Lotman: Tarand juba osutab Savisaarele vastuteeneid
"Tegu on just süžee sellise arenguga, mille antud lavastuse režissöör on täpselt välja arvestanud. Kui teile tänaval sõrmkübaratrikimees teeb ettepaneku mängida, tuleb jälgida mitte kuulikest, vaid kunstniku käsi," kirjutas Lotman.
"Keskerakonna esimees Edgar Savisaar näitas järjekordselt, et teda on vara maha kanda ja ta on jätkuvalt osavaim mängur Eesti poliitilises teatris. Tarand on antud juhul täiesti ettearvatav ja seega vähehuvitav. Tarand püüab järjekordselt "teha tarandit". Kes on aga tõesti huvitav, on Savisaar," võrdles Lotman.
"Parlamendierakonnad kaotavad oma populaarsust mitte üksnes Eestis, vaid terves Euroopas. Poliitikutest nomenklatuur tekitab rahvas nördimust ja põlastust. Sellega kaasnevad suured võimalused neile, kes vastanduvad establishmentile," märkis Lotman ja lisas, et Tarandi kutsumisega presidendikandidaadiks tegi Savisaar olulise sammu Keskerakonna rebrändingul "Vene" erakonnast protestierakonnaks ning värsked gallupid näitavad, et ta on õigel teel.
Teine aspekt on Lotmani arvates Tallinna linnavõimude ja Toompea vastasseis, milles seoses maamaksu kaotamisega on Savisaar saanud tugeva tagasilöögi. "Ka siin on oluline populistlik moment. Et suur osa rahvast vihkab "Toompea mõttetut seltskonda", siis Savisaarel õnnestus juba praegu panna riigikogu kahvlisse. Kui president valitakse siiski ära riigikogus, siis võib vahutada teemal "presidendi valisid erakondade tagatoad". Kui aga valimised lükkuvad valijameeste kogusse, siis on hea osutada, et seda mõttetut seltskonda ei saa üldse usaldada, kuna nad ei suuda isegi enda kokkulepetest kinni pidada," tõi Lotman välja.
Kolmandaks näitas Lotmani hinnangul Edgar Savisaar, et ta ei ole mingi väiklane vihapidaja, nagu temast on kombeks meedias rääkida. "Kõikide Tarandi solvangute kiuste esitas ta viimase riigi tähtsaima ameti kandidaadiks ning, mis kõige olulisem, ei sea oma lõpmatus suuremeelsuses mingeid tingimusi vastuteene osas."
Lotman ütles, et Tarand suutis teda üllatada sellega, kui ruttu ja kui valmilt asus ta Keskerakonnale vastuteeneid osutama. "Esiteks kiitis ta Keskerakonda. Teiseks astus puhtkeskerakondliku vassimise teele. Tarand kuulutab: "Idaraha küsimine oli andestamatu viga. Kuid ma lisaksin, et kui vea tegija palub andestust, siis ka see võimalus peab XXI sajandi Eesti Vabariigis olema!" Äkki oleks Tarand nii lahke ja viitaks, kuskohal kas Keskerakond tervikuna või rahaküsija Edgar Savisaar ise on selles küsimuses andestust palunud. Minu mäletamist mööda väitsid osalejad hoopis, et kõik on täiesti OK. Kolmandaks ehk kõige enam nördimapanev on see, et Tarand võtab üle Keskerakonna keele, kui ütleb, et temaga võidavad kõik. Ning siin ta tõepoolest viitab Keskerakonna loosungile ja teeb seda tarandliku elegantsusega: "Lähiajaloost meenub selline hüüdlause "Meiega võidavad kõik!"".
